See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikkultuuri kokkuleppeliseks alguseks on võetud Homerose eeposte loomine (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr). Arvan, et Homerose teosed ongi kõige kuulsam osa antiikkultuurist, vähemalt tänapäeval. Tegelikult ongi ju enamus antiikajastu kunstist Homerose eepostele kujunev. Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. Jumalad väljendusid loodusjõududes, neisse oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud
olid Rooma kodanikud, sellel ajal ei olnud veel vabakaubanduse , aga hiljem ilmus .Jus gentium* - on õigus universaalne selles mõttes, et see kehtib kõigi osalejate kaubandus, sõltumata nende kodakondsusest, ja siis ilmus vabakaubandus. Võib uuesti kinnitama et välja töötamine kaasaegse riike oli tingitud Euroopa, antud juhul Vana-Roomale. SÄILINUD KULTUUR 6 Kuigi antiikkultuuri võib lugeda Euroopa kultuuri alguseks, on see oma vanusest hoolimata siiski üks paremini säilinud kultuuriajastutest. Võib-olla ongi süüdi see, et see oli erinevalt tänapäeva kultuurist väga piiritletud. Eeposed muutusid rahva jaoks reaalsuseks, need hakkasid ümbritsema nende elu. 7Jumalad väljendusid loodusjõududes,neisst oli palju kergem uskuda ning oli ilmselge, et ka nende enda elu hakkas eepostel põhinema. Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud
osades Graubundeni kantoni regioonides. Etnilise koosseisu järgi on 65% Sveitsi elanikest sakslased, 18% prantslased, 10% itaallased, 1% retoromaanid ja 6% muust rahvusest. 60% rahvastikust elab linnas. Rahvastiku tihedus on 181 inimest ruutkilomeetri kohta. 10 Kultuur Kolme kultuuri põrkeala Sveitsi kultuur on tegelikult segu saksa, prantsuse ja itaalia kultuurist. Peamiselt just seetõttu leidub seal rikkalikult mälestisi kõigist kultuuriajastutest ja vooludest alates varakeskajast. Üleeuroopalise tähtsusega kultuurilinnadeks said juba renessansiajal Basel, Zürich ja Genf. Sveitsis on sajandite vältel tegutsenud või loometeed alustanud paljud kultuuri- ja ühiskonnategelased, nagu näiteks humanist Rotterdami Erasmus, arstid Paracelsus ja M. Servet, filosoof Rousseau, matemaatikud vennad Bernoullid. Kirjandus ja kunst Prantsuse-, itaalia- ja retoromaanikeelse kirjanduse tähtsus on peamiselt kohalik, ent
annaabi.ee 
