Öeldakse, et ajalugu kirjutavad võitjad. Samas kaotajad ei saa leppida toimunuga ja on määratud selle kallal juurdlema, läbi elama ja mõtisklema, kuidas oleks võinud teisiti minna. Näiteks on eestlastel oma kultuuriline mälu seoses venelastega. Küüditamine painab siiamaani nii vanu kui noori. Eesti suhtub sellesse teisiti kui Venemaa ja see näitabki, et ühiskondade mälu ajaloo suhtes on väga erinev. Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Kultuuriajaloolasi on hakanud huvitama kultuuride kohtumised, konfliktid, konkurents ja kokkupõrked. Kui barbarid Rooma impeeriumisse sisse tungisid, siis sellega mõjutati üksteise kultuure. See tähendas sissetungijate romaniseerumist kui ka roomlaste ,,gootistumist". Juudi õpetlased, Hispaanias, valdasid väga vabalt araabia keelt ning heebrea luule sai inspiratsiooni araabia lüürikast. Selliseid kultuurilisi segunemisi oli väga palju ning on siiamaani. Näiteks
◦ ajalooteaduse enesekehtestamine teadusdistsipliinina 19. sajandi teisel poolel. ◦ Poliitilise ajaloo juhtpositsioon Saksa ajalooteaduses. Ajalooteaduse keskne uurimisobjekt on riik. ◦ Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal. ◦ Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil • Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860)
võimalik sellele haripunktile igavesti püsima jääda ega uuesti tagasi pöörduda, vaid peab alustama langusteed." 3) Kultuuri ''ajaloolise uurimise'' sünd (BURCKHARDT) ehk kutselise kultuuriajaloo sünd Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku
annaabi.ee 
