mis omakorda kinnitab muidu professionaalsete ajakirjanike võhiklikkust kaasaegses kunstis orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV Kultuuriministeerium Tartu ülikooli teadlastelt uuringu (Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, 2016), mis võtab vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna, otsides vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Ka selle uuringu tulemusest ilmneb kaasaegse kunsti sügav alakajastatus. Kuigi ennekõike on kaasaegse kunsti ja publiku suhted kinni hariduses ja kaasaegse kunsti õpetamises, siis ma praegu ei peatuks rohkem hariduse teemal, sest see väljub minu peamisest
· 2008 Rahvusmõtte auhind · 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind 2010. aastal määras Valitsus Wiedemanni keeleauhinna Ain Kaalepile ,,kui emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest". Ta on panustanud eesti kultuuriajakirjanduse arendamisse ja maailmakirjanduse tõlkimisse eesti keelde. Kaalep rõhutab, et raamatut tuleb tõlkida originaalkeelest. Keeleauhind anti Ain Kaalepile üle Vabariigiaastapäeval 24. veebruaril 2010. Auhinnaks oli 500 000 eesti krooni. Ain Kaalep keeleuuendajana Ain Kaalep ise soovib, et teda ei nähtaks ainult kui sõnavara uuendajat vaid pigem stilistilist uuendajat. Kuna õigekeelsuse mõiste on Eestis väga laialivalgunud, siis tuleks Kaalepi arvates teha vahet õige- ja heakeelsusel
lipu väljatoomine) 1988 Tallinna öölaulupeod Balti kett Kodanikuaktiivsus ja eufooria Kultuuritegelased poliitikas: · Paljud eelistavad minna neil aastatel poliitikasse · Loominguliste liitude ühispleenum 1.-2. apr 1988 (Allik, Mikiver, Tepandi, Sumera jt) · Sõnavabadus, võimude kritiseerimine, Vaino ja Sauli tagandamine (asemele Väljas ja Toome) · Kultuuriajakirjanduse populaarsuse kasv (Sirp, Looming, Vikerkaar). Teatrite repertuaarist: · Poliitilised teemad tulid ka teatrisse. Saare-Kilveti ,,Tartu rahu" ja Yliruusi ,,Magamistoad" Vanemuises (lavastas Kerge). Pownalli ,,Meistriklass" Noorsooteatris (lavastas Allabert) · Komöödia ja kerge meelelahutuse tulv publiku meelitamiseks (publiku hulk on märgatavalt vähenenud). Publik tegeles ühiskonnamuutmisega ja poliitiliste tegevustega
annaabi.ee 
