Puisniitu tohib niita alles juuli, et taimede seemned saaksid küpseda ja koosluse koosseis püsiks stabiilsena. Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse intensiivistudes, rasketehnika kasutuselevõtu ja käsitsitöö vähenemisega hakkas looduslike niitude pindala vähenema ning üha enam hakati rajama tootlikumaid kultuurheinamaid. Kuni Teise maailmasõjani oli puisniitudel Lääne-Eesti talumajanduses siiski veel oluline roll. Puisniitude lõplik allakäik algas meil kolhoosikorra saabumisega. Ühismajandid loobusid peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal.
Hilisrauaajal on hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja välja laskma
metaboliseeruvat proteiini. · Koresööt · Lehm suudab päevas süüa 75100 kg rohtu. · Rohi on tavaliselt seda väärtuslikum ja maitsvam, mida varasemas kasvufaasis see on · Aastasadu on traditsiooniliseks talviseks koresöödaks olnud hein kuivatatud või kuivanud rohi. · Silo ulatusliku kasutuselevõtuga on heina osatähtsus põhisöödana oluliselt vähenenud. · Heina tootmiseks kasutatakse looduslikke või kultuurheinamaid. · Kultuurheina põhilised komponendid on ristik, timut jt kõrrelised. · Heina kuivaine toitefaktorite sisaldus on sarnane rohu omaga. · Selles on rohkesti toorkiudu, mis on oluline vatsaseede ergutaja. · Kvaliteetne hein on tervislik sööt, kuid kõrgetoodangulise lehma puhul piirab selle kasutamist söömus · Hein kuivatatakse rohumaal või spetsiaalses ventileeritavas küünis. · Ventileerimisega kuivatatud heina kvaliteet on vähem sõltuv ilmastikust.
annaabi.ee 
