42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda ,,Kalevala" eeposest Väinämöinen Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja samaani roll Ilmarinen *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis Müütiline taevalaotuse sepistaja taidlik sepp Ilmarinen, kes sepistab Sampo (sammas) 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat.
saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll. Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäineniga seostub füüsiline armastus, deemonlik varavedaja. sarnaneb armastusjumalaga
*Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2) Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus, mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid šamanistlikke motiivide kaudu 44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”. • Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena.