-rahvani jõudsid Lydia Koidula esimesed isamaalaulud -1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 1870ndad aastad -1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (näidend) -1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
· V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880. a läks Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Kirjameeste seltsi eesotsa sai Jakobson 1882. a suri Jakobson ootamatult
Jakobsoni poliika toetus jõukale talurahvale. KAKS ERINEVAT SUUNDA RAHVUSLIKUS LIIKUMISES ¤ 1) radikaalne suund (C. R. Jakobson, J. Köler), mis seadis esiplaanile poliitilised sihid, nõudes eestlastele baltisakslastega võrdseid poliitilisi õigusi ja osavõttu maaomavalitsusest ¤ eriti ägedalt astuti mõisnike ja kirikuõpetajate vastu ¤ suuri lootusi pandi Vene riigivõimu toetusele, et see tühistab kord baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused 2) mõõdukas, kultuurhariduslik suund (J. V. Jannsen, J. Hurt), mis taotles rahvuse ja kultuuri edendamist baltisaksa kultuurile ja luteri kirikule toetudes ¤ vaatamata erimeelsustele tegutseti sageli koos: 1) Eesti Aleksandrikooli (kõrgem emakeelne kool, millele anti nimi keiser Aleksander I auks) käimapanekuks moodustati 1871. a. peakomitee eesotsas presidendiga (J. Hurt), kuhu kuulusid kõik nimekamad rahvusliku liikumise tegelased (Kreutzwald, Jannsen, Köler, Jakobson jt) ¤ 1874. a
annaabi.ee 
