Eesti juutide identiteet Suurem osa Eesti juute kuulub tahes-tahtmata venekeelse elanikkonna hulka, seda nii Venemaa-päritolust kui ka määratle- mata staatusest tingitult. Samas viitab nimetatud asjaolu ka sellele, et praegune Eesti juutkond ei ole sisemiselt monoliitne. Enamikule vastandavad end põlised Eesti juudid, kes olid viidud Venemaale vangi- ja töölaagritesse või sõja algul lihtsalt eva- kueeritud, ja nende järeltulijad. Suurel määral tänu oma kultuurautonoomiale Eestis 1926-1940 on nad end kogu aeg identifitseerinud juudina. Et nad olid võrdlemisi sekulariseerunud ja elasid keskkonnas, mis erines radikaalselt Ida-Euroopa juutide tüüpilistest elutingimustest, kogesid nad midagi rahvusliku ärkamise taolist just kultuurautonoomia perioodil. Eestis ei ole juudid elanud isolatsioonis. Väikese vähemusrühma puhul on ükskeelsus mõeldamatu ning juudid on peale jidisi osanud veel eesti, saksa, vene ja sageli ka klassikalist või uusheebrea keelt
muutunud ettevaatlikuks - leidsid, et rüütelkonnad on siiski ajast ja arust institutsioonid, mis ei saa kõneleda kogu kohaliku rahva nimel. Dets lõpus hakkasid baltisakslased koguma toetusallkirju eestlastelt ja lätlastelt. Toetusallkirjade kogumine oli omaette keeruline ettevõtmine. Eestil on 2 võimalust: kas jääda Venemaa koosseisu või ühineda koos baltisakslastega Saksa riigi külge. Omalt poolt oli Dellinghausen eestlastele ka midagi pakkuda - võivad loota kultuurautonoomiale, emakeelsele kooliharidusele, tagatakse eraomanduse puutumatus, lisaks sellele väitis, et tulevane kolonisatsioon saab olema mitte-vägivaldne - kolonistid saavad ainult need maad, mis on juba vabad. 24. dets kogunes Tellinghausenile vastuse andmiseks Maanõukogu vanemate kogu kokku. Kuidas suhtuda sakslaste kavatsustele, milline see Eesti tuleviku saatus võiks olla. Kasvas Saksa okuptasiooni oht - seda sooviti igal võimalusel vältida. Venemaa arengud ei tõotanud ka midagi positiivset
5) + 10 liiget, kelle nimetab Vabariigi President põhiseadusliku eriõiguse alusel omal äranägemisel. Seega olid 24 liiget 40-st valitavad, ülejäänud nimetatavad või ex officio. Kutseomavalitsused ühendasid tollal ja ühendavad ka tänapäeval Euroopa riikides vastava valdkonna (näit arstid, advokaadid, agronoomid, kaubandustöötajad jne jne) erialade esindajaid, nad on spetsiifilised korporatiivset laadi organisatsioonid kultuurautonoomiale sarnase omavalitsusmehhanismiga oma liikmeskonna suhtes. Tegelevad erialaliikmete huvide esindamise, kutseoskuste levitamise ja kutsemeisterlikkuse tugevdamise, kutse-eetika ning vastava haridusega, üsna tihti korraldavad kutsealast atesteerimist. Kaasaegne Riigikogu on ühekojaline, valitakse neljaks aastaks (I koosseisu kohta sätestati: kolmeks), 101 liiget. § 4. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM: P. 2. FUNKTSIOONID - lisa: Valitsuse tegusust iseloomustab poliitiline stabiilsus või ebastabiilsus
annaabi.ee 
