ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja
Alampõllutöökooliks. 1911. aasta andmete alusel tegutses Eestis 12 vabrikukooli. 2. sajandi esimesel kümnendil levis mõjuvõimsalt juba päevaleht oma teaduse-, kirjanduse- ja kunstilisadega.1906. aastal hakkas ilmuma " Eesti Kirjandus". 1907.aastal ilmus igas linnas kohalik ajaleht. 1900-1906.a. trükiti K.A.Hermanni entsükloppdiat " Eesti Üleüldine teaduse raamat", ilmus ka J. Aaviku " Keeleline Kuukiri" (1912-1914) ja V.Reimani toimetatud " Eesti Kultuura" I-IV (1912-1915). Algas rahvuslike teaduste areng, keeleteaduse doktoriteks said M.Veske, J.Hurt, K.A. Hermann. Oskar Kallas kaitses doktroiväitekirja eeesti rahvaluule alal. 1906. aastal said kutselisteks teatriteks " Vanemuine" ja "Estonia". 1903.a. alutas tööd A.Laikmaa ateljeekool Tallinnas,aasta hiljem K.Raua oma Tartus. 9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal 1919.a. 9. septembri Asutava Kogu otsusega lainedati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale
naljaks. Tunned äkki, et oled kodumaal, kus vaieldakse majanduse ja aadete üle. Aga Euroopas selle üle ei vaielda. Ehk kui sedagi tehtaks euroopaliselt! Aga kõik pillutakse segi nagu kapsad ja puder. Aated, aina aated, aga sealsamas põllumeeste-seltsid, pulliühisused, sordiparandused, kunstsõnnikusoovitused. Ja need peavad olema aated! Aga mina ütlen: kui on aated, siis olgu aated, ja kui on majandus, siis olgu puhas majandus, ilma ühegi aateta, see on õige kultuura. Sest kui miski on elujõuline, siis seisab ta ilma teise abita." Sellega Miilinõmm lõpetaski täna, sest ta oli sattunud kodumaalisele ainele, aga kodumaa ained tundusid temale liiga kitsaste ja tühistena, mispärast ta neid ei armastanud. Kodumaal oli kõik liiga maine ja see ei võimaldanud või ei ergutanud mõttelendu ega unistusi. Aga Miilinõmm armastas unistada, eriti teaduslikult ja filosoofiliselt. Temal oli nii imeline mõelda ja öelda:
annaabi.ee 
