Sarnased jumalad Skulptuursed teosed SÕJAKATE JOONTE Sarnane olme Hobused ja sõjakaarikud PUUDUMINE Luksuslikud eluruumid Sarnased seinamaalingud Lossi võimu all: sõltlastest, lossides orjadest käsitöölised, talupojad lossile andamit Polnud eraldiseisvaid templeid, olid kultusruumide Kunst: rahumeelne, elurõõmus, värvilised freskod: loodus, sport, pidustused Naine tähtis (matriarhaalne ühiskond?) Religioon: jumalannad, loomade ohverdamine, tantsud, rongkäigud Härg, tähtsaim kultusloom,
sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk
proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Keskhoovi rituaalid. Üle härja hüppamine? Mingid seal toimusid kindlasti. Lossi linnaga ühendus protsessioonitee. On ka teatriala seal tee peal. Rituaalid? Seotud kultusega?
proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Laohoonetesse koguti vilja jne, aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud
annaabi.ee 
