Aeg:2000-1400 a ekr Aeg: 1600-1100 a ekr Kiri: lineaarkiri A Lineaarkiri B ei osata lugeda! Lossid:kindlustamata,luksuslikud, Kindlustatud, tugevad müürid, sõjapealikude Kanalisatsiooniga,basseiniga,sambad, keskused Kultuuri- ja majanduskeskus, Kunst:puudub sõjakas joon,kujutatakse naisi. Elurõõmus,rahumeelne Usund: kultusloomad (härjad) mütoloogilised Siit saab alguse jumalate panteon Legendid. Linnad: rahvarohked, kindlustamata Kõrgendikel,kaitsevallidega, väiksema arvulised. Kreeta-Mükeene religioon. Kreeta religiooni kohta võib teha oletuslikke järeldusi arheoloogilise aines, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Piltide ja kujukeste põhjal arvatakse et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal
marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn. "Maojumalanna" kujuke Kui uskuda Hesiodost ja teisi antiikkirjanikke, siis oli Minose jumalanna nimi Rhea või Demeter (ka kreeka Demeteri sümboliks on madu). Tema kultus oli ühenduses püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Tema sümboliteks olid kaksikirves ja tuvid. Minose kaksikkirvest ei ole kunagi leitud mehe käes
päikese jumal, peale surma taastati polüteism · Kujurid kujutasid vaaraosid ja tema pereliikmeid väga realistlikult Antiikaeg (Kreeta, Kreeka, Rooma) Egeuse e Kreeta Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. Religioon · Maine, elulähedane · Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid · Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad
Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. 4 Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel). 1.2. Legendid Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse.
annaabi.ee 
