Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale
laps, õiguskaaslane. Pere-kõigi suguvõsas ja temast elavate inimeste hierarhiliselt korraldatud ühendus,mis allus pereisa ühtsele õiguslikule võimule. Germaanlased nim seda Munt, roomlased manus. Perepea otsustas vastsündinu elu üle, määras kindlaks eestkostealuste omavahelised suhted ja suhted teiste ühendustega, juhtis ühist majapidamist, otsustas perekonna esindamise kultuslikes toimingutes. Tema tegeles kõigi eluliste küsimustega. Peresse kuulusid nii elavad liikmed kui juba surnud ja tulevikus juurde tulevad. Abielu. Naise lahkumisel isakodust ja minnes mehe koju oli lapsendamise tähendus. See ei tähendanud naise lõplikku lahutamist vanematekodust. Kui mees suri pöördus ta tagasi sinna kust oli tulnud. Abielu tegid kehtivaks vanded ja kingitused. Abielu oli mõlemalt poolt osalevate suguvõsade asi. Kihlatuil puudusid õigused
nime, mähib oma mantlisse, annab süüa – nii saab lapsest tema laps, õiguskaaslane. Pere-kõigi suguvõsas ja temast elavate inimeste hierarhiliselt korraldatud ühendus,mis allus pereisa ühtsele õiguslikule võimule. Germaanlased nim seda Munt, roomlased manus. Perepea otsustas vastsündinu elu üle, määras kindlaks eestkostealuste omavahelised suhted ja suhted teiste ühendustega, juhtis ühist majapidamist, otsustas perekonna esindamise kultuslikes toimingutes. Tema tegeles kõigi eluliste küsimustega. Peresse kuulusid nii elavad liikmed kui juba surnud ja tulevikus juurde tulevad. Abielu. Naise lahkumisel isakodust ja minnes mehe koju oli lapsendamise tähendus. See ei tähendanud naise lõplikku lahutamist vanematekodust. Kui mees suri pöördus ta tagasi sinna kust oli tulnud. Abielu tegid kehtivaks vanded ja kingitused. Abielu oli mõlemalt poolt osalevate suguvõsade asi