Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid pärast Pärsia sõdu, kui ateenlased Periklese eestvõttel oma linna ja Pireuse kindlate müüridega ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest.
Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid pärast Pärsia sõdu, kui ateenlased Periklese eestvõttel oma linna ja Pireuse kindlate müüridega ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest.
(sisuliselt sõjaväe koosoleku) heakskiiduta. Sõjaväe peajõu moodstas ratsavägi, eeskätt kuninga ,,seltsilised (hetairoi); lihtsad makedoonlased kogunesid jalaväena, mis oli aga halvasti korraldatud ega kujutanud 4. sajandi keskpaigani arvatavasti suuremat ohtu. 5. sajandi lõpul rajas kuningas Archelaos (413 399) tasandiku kekspaika Therma lahe ranniku lähedale uue pealinna Pella. Aigai säilitas oma positsiooni teise pealinna ja peamise kultuskeskusena. Peale selle edendas Archelaos teede ehitust ja hellenisatsiooni, kutsudes oma õukonda mitmeid kreeka kultuuriinimesi, teiste seas kuulsa Ateena dramaturgi Euripidese, kes siin ka suri, luues eelnavalt oma viimase dragöödia "Bakhandid". Archelaose surmale järgnenud sisetülide järel tagas riigi stabiilsuse kuningas Amyntas III (393 370/69). Järgnes uus troonivõitluse periood, millega kaasnes loode pool asuvate illüürlaste sissetung ja äärealade sisuline lahkulöömine. Kui