Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks Skene orkestra taga olev ehitis KIRJANIKUD Anakreon oli soositud õukonnalaulik, luuletas armuseiklustest, naistest, jõudeelust. Sophho 1. naissoost luuletaja Sophokles tuntud oma tragöödiate poolest nagu kuningas Oidipus Euripides tervikuna säilinud 17 tragöödiat
Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Koorimeelika viljakaim luuletaja oli Pindaros. anakreontiline luule on elurõõmu, armastust ja veini elegantses vormis ülistav luule (Neithal)
Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4. Monoodiline meelika- vastab nüüdisaegsele lüürikale. Mitmekesine sõja, armastus, veini, poliitiline luule 5. Koorimeelika- seotud kultusevormidega 6. Hümn- ülistuslaul jumalaile 7. Ood- pidulik ülistuslaul 8. Epiniikion- laul teatud isikutele Archilleus · Kirjutas valme, eleegiaid ja jambe, milles kujutas iroonilist palgasõduri elu Tyrtaios · Vanim kreeka eleegik. Vaprus, sõjalised vägiteod, patriotism Solon · Eleegid ja jambid. Seadusandlus, poliitika, moraal Alkaios · Poliitiline võitlusluule Sappho
See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. Need laulud olid mõeldud esitamiseks kindlale keskkonnale, olid temaatiliselt väga mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Koorimeelika viljakaimad luuletajad olid Pindaros ja Simonides. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg
meelika lüürika antiikkirjanduses, mis jagunes vastavalt ettekandele monoodiliseks (soolohäälseks) ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika on lähedane nüüdisaegsele lüürikale, selle viljelejate kirjanduslik keskus oli Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi
annaabi.ee 
