Nõukogude Liidu ulatuses. Ta võitis kõige laiem kuulajaskonna sümpaatia ja oli kaheksakümnendate küsitluste põhjal kõige populaarsem nõukogude laulja. Sellega andis ta kindlasti juurde eesti levimuusika prestiizile üldse ja ka julgustas teisi artiste alustama kontserttegevust üleliidulisel areenil. (ibid: 75-76) 1981. aastal omistati Jaak Joalale Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Samal aastal iseloomustas NSV liidu rahvakunstnik Muslim Magomajev teda Sovetskaja Kulturas järgmiselt: ,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida ei ole kaugeltki igal vokalistil... Peaaegu alati laulab ta kaunilt, ilmekalt- see tähendab hingega." Vokaalne ja tõlgituslik meisterlikkus on talle edu toonud mitmetel rahvusvahelistel laulvõistlustel ja gastrollidel. Temast, kui lauljast, on tehtud kolm muusikafilmi ja telefilm.
Teatriuuenduse ideed ja teoreetiline baas · Artaud ja Brechti süntees · Brook, Grotowski · Teatri vabastamine kirjanduse lõa otsast, teatri kui autonoomse kunsti rõhutamine · Füüsilise tegevuse suurem osatähtsus, senisest erinev häälekasutus · Mäng, improvisatsioon · Tinglikkus, metafoorsid · Pöördumine juurte ja teatrikunsti ürgsete lätete juurde (folkloor) Panso rünnak: · Avalik kiri õpilasele · 1970 artikkel Sovetskaja kulturas. · Ainus Panso õpilane Tooming · Sihik kogu teatriuuenduse vastu · See on ka tähis, millest alates leidub Irdi fondis Panso kohta kriitilisi nooli Kritiseerib teatriuuendust. Eesti teater 1971 1987 Sai alguse teatriuuendusega (,,Tuhkatriinumäng") 1969. a alguses kogub tuure (Hermaküla ja Tooming) metafoorne teater. Lisandub uusi lavastajaid: K. Komissaarov, R. Trass, K. Raid, I. Normet Sotsioloogilised lavastused: M. Karusoo, P. Pedajas, L
aastal püüdisid Põhja-Eesti õpetajad Tallinnas asutada eestimeelset pedagoogilist ühingut. Võimude vastuseisu tõttu see ei õnnestunud ja ellu kutsuti " Eestimaa kooliõpetajate vastastikku abiandmise selts". Enam mõjutas eesti pedagoogikateadust Tartu Noorsoo Kasvatuse Selts, kus asjaajamine toimus eesti keeles. Reformipedagoogika jõudis Eestisse Peeter Põllu vahendusel, kes Saksamaal viibides sai oma ideed sealsetelt kooliuuendajatelt. Oma seisukohad avaldas ta " Eesti Kulturas" 1912. aastal pelakirja all " Kultuur ja rahvahariduse korraldus". Põhinõudena esitati seisukoht, et kooli ei juhiks riigiametnikud ja kirik, vaid lastevanemad ja " omavalitsuslikud kogukonnad". Alanud maailmasõda viis koolidest nooremad meesõpetajad, suurenes naiste osatähtsus. Pärast revolutsioonisündmusi otsustati koolmeistri asemel kasutusele võtta õpetaja nimetus. Tartu ülikool: Suured muutused ülikooli elus toimusid aastatel 1889-1917.
annaabi.ee 
