stressorid - isend, kes on suutnud stressoreid taluda, on ilmselt kvaliteetne isend - järelikult peaks eelistama sümmeetrilisemaid sigimispartnereid - mitmed tõendid kinnitavad selle hüpoteesi kehtivust 26. Loomade suhtlus kui keel. Enamasti kasutavad loomad afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne.) Siiski esineb sellest reeglist rida erandeid (vt. ka eespool) seega pole erinevus inimkeele ja loomade signaalide vahel mitte niivõrd kvalitatiivne, vaid pigem kvantitatiivne 27. Meemesilase tants kui keel, selle omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust. Selle funktsioon on äratada teiste tööliste tähelepanu, kes
Eriti mõjus on kustutamise ja positiivse kinnituse koosmõju. Eeltoodud näites tuleks seda printsiipi arvestades peale ebasobiva käitumise kustutamist avaldada tunnustust uuele suhtlemisstiilile. Kustutamise rakendamisel antakse inimesele võimalus ise tunnetada oma käitumisviisi sobimatust; 2) karistamine, mida kasutatakse ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks. Enam levinud karistused on: suhtlemise mittesõnalised märgid (näiteks kulmukortsutus), suuline märkus, kirjalik märkus, tekkinud kahjude hüvitamise nõue, madalamale ametikohale paigutamine. Karistamisel on peale ebasoovitava käitumise elimineerimise kõrvalmõjusid, mille avaldumiseks juht peab valmis olema: a) karistus võib esile kutsuda tugeva emotsionaalse reaktsiooni, mille tulemusena inimene võib käituda täiesti ebaloogiliselt; b) karistused pärsivad initsiatiivi ja loomingulisust töös, sest nad vähendavad võimalust inimesel endast lugu pidada;
võrrelda ka kõrgele seatud kõrgushüppelatiga, mille üksnes kõige võimekamad sportlased suudavad ületada. Händikäpi printsiibi kohaselt on reklaamdisplei usaldusväärsuse garantiiks selle kulukus. Loomade suhtlus ja keel – Enamasti kasutavad loomad oma suhtluses afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad selles osas rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne). Siiski esineb sellest reeglist terve rida erandeid (vt eespool näiteid detailsetest sõnumitest loomadel). Sestap pole erinevus inimkeele ja loomade signaalide vahel mitte niivõrd kvalitatiivne, vaid pigem kvantitatiivne. Meemesilaste tantsukeel – Meemesilaste tantsukeele avastas Karl von Frish, kes sai Nobeli preemia koos Lorenzi ja Tinbergeniga. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue õienektari asupaiga (nt äsja
annaabi.ee 
