KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa
vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see, et Köleri isa pimedus (nägemisvõimetus) silma ei paistaks. Köler kujutas oskuslikult ja tõepäraselt oma vanemaid, kahte südamikku, hingestatud taluinimest- kunstniku enda päritolu. Maastikumaalidest jäi mulle silma „Ai Jurii mõis Krimmi lõunakaldal“. Õlimaal valmis 1875. aastal. Maalil on kujutatud Krimmi ürgset mägimaastikku. Teose esiplaanil on varju jääva kalda rahnul paiknev kulliline. Valguse langemine teose keskel olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud õhuperspektiiviga. Varjude ja valguse langemine tekitavad sooja ja külma kontrasti. Mul on tunne, et kompositsioon on üles ehitatud horisontaalsetele telgedele. Maal on äärmiselt detailne ja peene koloriidiga ning jätab süngelt romantillise ilme.
Pesa rajab ta tavaliselt kuuse või männipuu otsa, kuid teda on nähtud pesitsemas ka lehtpuude otsas. Hiireviu ei ehita endale iga aasta uut pesa, vaid kasutab vana pesa, kuhu on lisatud värskeid puuoksi. Aprilli lõpul on ta pesas 2-4 valget muna, mis on kaetud roostepruunide, hallide või kollaste laikudega. Pojad kooruvad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juuli algul. Nende arv sõltub emase toitumistingimustest. Eestis on hiireviu meie arvukaim kulliline, keda hiirteküllastel aastatel on umbes 2000-3000 haudepaari. Kodukakk (Strix aluco) Ta on oma suuruselt ronga ja varese vahepealne. Kodukaku keha on 38cm pikk ja tiivad on isaslinnul 26-29cm ning emaslinnul 27-30cm pikad. Emase kodukaku kaaluks on 430-770g ja isane kaalub 300-600g. Ta värvuses on esindatud valged, pruunid ja kollased toonid. Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku
annaabi.ee 
