siis nüüd tuleb enne korjamist taotleda keskkonnaametist õiend. See väljastatakse vähemalt 50-aastasest ja vähemalt poole hektari suurusest korraliku puistuga metsast käbide korjamiseks ja seda saab teha koostöös raiemeestega,” selgitas Meie Maale riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. Minimaalne kogus, mis ühelt müüjalt ostetakse, on vähemalt 500 liitrit. Ülempiiri aga pole ja käbid võetakse vastu RMK käbikuivatis Lääne-Virumaal Kullengal, mis asub Porkuni lähedal. Mõistagi tohib korjata vaid värskeid, mitte vanu käbisid, need ei tohi olla kahjustatud ja minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla. Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet. Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5
.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada). Seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla (1000 m2). Kase kultiveerimisega alustati Soomes 1960-ndatel ja selleks vajalik seeme koguti plusspuudelt ja plusspuistutest. Seitsmekümnendate alguses töötati Soomes välja uus meetod kvaliteetsete seemnete saamiseks kilehoonetes. Tõuke selleks andis ka puidutööstuse suur nõudlus kvaliteetse kase vineeripaku järele. Katmikala seemlaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada
annaabi.ee 
