Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Habemeajamise töökojad olid meesteseas populaarsed, need olid olulised kogunemise kohad nii poliitilisteks kui ärilisteks vestlusteks. Eriti rikkad tegid seda protseduuri aga kodus, abiks spetsiaalsed orjad. Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega, et soovitud efekti saavutada. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid. KOSMEETIKA Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust" Käidi mitu korda päevas vanni - õlitati, masseeriti, turgutati väsinud nägu eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega
hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust, mürrist, puumahlast, meest, roosi kuivatatud õielehtedest, ammoniaagisooladest ja odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid
hirvesoku sarvest hõõrutud pulber, nartsissisibulad, vaik ja mesi. Vistrikke pidi ravima segu lupiinist, favaubadest, tinavalgest, iirisejuurest, jäälinnu sõnnikust, mürrist, puumahlast, meest, roosi kuivatatud õielehtedest, ammoniaagisooladest ja odratõmmisest. Soengud: Enamikul Rooma kodanikel olid laubale kammitud lühikesed juuksed. Keigarid lasksid juukseid kähardada ning soengut kullatolmu või värvilise puudriga tolmutada. Kiilaspäisusele vaadati kui mingile kõrvalekaldele, mille varjamiseks kanti parukat või kllebiti peanahale võltsjuukseid, tuli ette ka peanaha värvimist. Naised püüdsid oma riietuse üksluisust ja kasinust korvata uhkete soengutega. Algusaegade soeng oli olnud väga lihtne: keskelt lahku kammitud juuksed tõmmati kuklasse ja keerati seal krunni või seoti hobusesabaks. Impeeriumi ajal muutusid