Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme
eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel. Bartolomeu Diaz- Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse (Ghana) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486
läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus. Diasi elust enne tema suurt avastusretke on väga vähe teada. Dokumentides andmete saamist raskendab see, et tal oli mitmeid nimekaime. Aastatel 14751478 tegeles keegi Bartolomeu Dias kauplemisega Lissaboni ja Itaalia vahel, kuid pole teada, kas tegemist oli sama isikuga. Aastal 1481 saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel (escudeiro; see on teada João de Barrosi sõnade järgi, nagu ka see, et ta oli recebedor do Armazém da Guiné) ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees (patrão), sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't.
Kristiina (1644-1654) Riiki kutsuti kunstnike ja teadlaste kõrval ka välismaiseid kaupmehi, ärimehi ja tehnikuid, kes aitasid Rootsi majandust uuele alusele saada. Valloonid tõhustasid metallitööstust. Vaske toodeti palju ja 1644. a. kehtestati suured vaskrahad. Kõige suurem ehk 10-taalrine maksis 10 kg. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Rajati esimesed Rootsi saatkonnad välismaal. 1649. a. rajati Aafrika Kullarannikule koloonia Karlsborgi kastell, mis kaotati 1663. a. Uus-Rootsi Põhja-Ameerikas Delaware`is (1638-1655). Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Oldi huvitatud, et kuninganna abielluks ja saaks lapsi. Salajane kihlus tädipojaga, kes oli Brandenburgi kuurvürst. 1649. a. ja 1650. a. kinnitati kahe järjestikuse Riigipäeva poolt Kristiina järglaseks Karl Gustav. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654)
Ühe pika katkematu kaadriga jutustatakse terve lugu ära. Etnofiktsioon. Rouch läheb kaamera kohalolekust ja provotseerivast mõjust veel edasi, hakkab tegema filme mis on veelgi rohkem fiktsioonid. Laseb filmiosalistel iseennast mängida. Mängu kaudu näitavad inimesed oma maailma ja kuidas sellest aru saavad. Üks esimene etnofiktsiooniteos ,,Jaguar" 1957-1967. Räägib noortest meestest, kes rändavad Nigerist Khanasse, sealhulgas pealinna Akrasse läksid ,,kullarannikule" ookeaniäärde tööd otsima raha teenima ja seiklema see on omaette täiskasvanuks meheks saamise osa. Rouch uuris seda ja tegi selle retke läbi hobustega, kirjutas sellest monograafia (pika uurimuse) kasut. palju statistilisi meetodeid. Talle see meetod ei meeldinud ja otsustas teha hoopis filmi, mis annab paremini edasi inimliku konteksti, miks selliseid rännakuid tehakse. Tegi uuesti retke, just filmi jaoks
annaabi.ee 
