siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg. Küla praegune hoonestus pärineb vallutustejärgsest ajast. Kuna ehituskivi lähikonnas puudub, on siinseks ehitusmaterjaliks mudatellised. Atacama kõrbe on õnnistatud tohutute maavaradega salpeetri, vase, kullaga. Hiljuti toimus kõrbe aladele jäävas San Jose kullakaevanduses raske õnnetusjuhtum, kus 33 kaevurit jäid rohkem kui kaheks kuuks umbes 700m sügavusele maa alla lõksu. Õnneks pääsesid neist kõik eluga. Enamasti elab ühel ruutkilomeetril 1-4 inimest, mõningates paikades ka 5-24 inimest ruutkilomeetri kohta. Enamus inimesi elab rannikul. Joonis 3. Rahvastikutihedus ja- paiknemine Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama ; http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/continent.jsp?region=SouthAmerica#; http://newsimg.bbc.co
radioaktiivseid aineid, mis levisid tugevasti Venemaa, Valgevene ja Ukraina kohal ning paljud inimesed said sellest rängalt mõjutada.Veel praegugi on selles reaktoris põlemata tuumakütust. Kõrvaloleval pildil on 4. reaktor peale plahvatust. 10 aastat tagasi juhtus Rumeenias õnnetus, mistõttu karmistas Euroopa Liit jäätmehoidlate tegevuse kontrolli ning lõi uue kaevandusjäätmete direktiivi. 30. jaanuaril 2000 paiskus Rumeenias, Baia Mare kullakaevanduses jäägihoidla tammi tagant välja 100000 m 3 umbes 100 tonni tsüaniidisisaldusega reovett, mis voolas Szamosi jõkke ja jõudis sealt lõpuks Tisza ja Doonau jõgedesse. Lekkele suudeti piir panna 2.veebruaril. Szamosi jões ületas tsünaniidihulk vees lubatud ligikaudu 700 korda. Lisaks sattus vette ka raskmetalle, mis avaldavad keskkonnale pikaajalist kahjulikku mõju. Näiteks Tisza jões hävis 80% vee-
ainult väliselt uurida. Ta tegi arenguread erinevate esemete kohta ja hakkas ka leiukohti võrdlema. Montelius jagas pronksiaja 6 perioodi. Suhteline kronoloogia, täpset aega ei teadnud, aga teadis, et üks ese on vanem kui teine. Võrdles ka Skandinaavia pronksesemeid vahemere omadega, olid sarnased. Tüpoloogilise meetodi rajaja. Heinrich Schliemannil tekkis huvi Trooja välja kaevata juba siis, kui ta oli väike. Selleks oli vaja palju raha, mida ta kogus kullakaevanduses ja kaupmehena. Vedas väävlit, saltpeetrit ja tina. 44-aastaselt oli juba rikas ja läks ülikooli õppima, et Trooja välja kaevata. Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6.kihi ja Priamese aarde. Kaheldakse, kas see oli ikka Troojast leitud. Võib-olla oli hoopis turult ostetud. Ta oli Trooja barbar, kaevates hävitas ülemised kihid. Kaevas ka Mükeene välja ja sai ka sealt palju asju
annaabi.ee 
