jumalaanniks. Isegi vaarao võimu pühendust sümboliseeriva Päikese kaelakee valmistamisel on kasutatud lisaks kullale ka klaashelmeid . Ehted polnud lihtsalt rõivastuse osaks, pelgalt kaunistuseks, vaid ka heaolu ja rikkuse sümboliks. Kõrvarõngad- ohutised ehtisid nii naisi kui mehi. Mehed kandsid kõrvarõngaid ainult kuni täisealiseks saamiseni. Isegi kujusid ja muumiaid ehiti helmestega. Egiptlased tikkisid nendega vaipu, kasutasid helmeid keerukates juveelehetes koos kullaja vääriskividega, kaunistasid helmenarmastega riideid. Vanal ajal kasutati enamasti sinist värvi klaasi, kuna see sümboliseeris taevast ja jumalaid. Kairo muuseumis säilitatakse väga huvitavaid helmevõrgust ehteid, mille juures on kasutatud läbipaistmatuid, suuri ja silindrikujulise kujuga lükitud siniseid ja rohelisi helmeid. Vanas Egiptuses kasutati helmeid ja pärleid mitte ainult ehete, vaid ka vahetuskaubana. Kujutage
Väga täpselt kujutati lihaseid ja inimkeha ehitust. IV sajandi kunst paneb aina suurenevat rõhku tunnete ja siseelu väljendusele. Üha enam täiustub vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, kusjuures eriti toonitakse õrnust ja leebust; seda kunsti on nimetatud ka kauniks stiiliks. Materjalidena eeistab IV sajand pronksi kõrvale peamiselt marmorit, mis on eriti kohane õrnade ja peente nüansside kujutamisel; kullaja elevandiluutehnika ununeb. IV sajandi esimene suurmeister plastikas oli Skopas, kes materjalina kasutas üksnes marmorit. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes". Kolmas IV sajandi suurmeister oli Lysippos, kes arendas innukalt edasi Polykleitose armastatud teemat atleedikuju. Erinevalt Skopasest ja Praxitelesest, kes töötasid peamiselt marmoris, eelistas Lysippos pronksi.
Moskvalast kasutab Hugo venelase tähenduses. Ovidiuse eluajal sellist 498 nimetust loomulikult ei tuntud, sest Moskvat mainitakse kroonikates esmakordselt aastal 1147. Lk. 57 Püha Vallier -- prantsuse prelaat III saj. Hukati pärast kohutavat piinamist vandaalide poolt. Montfaucon -- keskajal väljaspool Pariisi piire asetsev küngas, millel seisis XIII sajandil ehitatud võllas. Lk. 61 Peruu kuld -- viide sellele, et Peruu on sajandite vältel olnud kuulus suurte kullaja hõbedakaevandustega. ...polnud muud kui saledad liiliad... -- Alates Louis Vllst olid Prantsuse kuninga vapil stiliseeritud liiliakujutised. Lk. 63 Mustlaste hertsog -- keskajal olid mustlased mõnel määral organiseerunud vennaskondadeks, mida valitsesid liikmete seast valitud hertsogid, krahvid jne. Argoo kuningriik -- Argoo -- sulide keel. Pariisi sulid ja kerjused koondusid keskajal nn. Imede Öue, mis oma nimetuse sellest on saanud, et seal jalutud käia ja pimedad näha võisid. Argoo
annaabi.ee 
