"Kaks eesti runolaulu" kahele mezzosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski) 1975 "Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest) "Naistelaulud", põimik regivärsilistest rahvalauludest mezzosopranile ja naiskoorile (rahvaluule; libreto Jaan Kaplinski) 1976 "Põhja-vene bõliina" meeskoorile (rahvaluule) 1977 "Hääled Tammsaare karjapõlvest" tenorile, meeskoorile, kampaniilile, lehmakellale, kuljustele ja fonogrammile 1978 "Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana) "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep) 1979 "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile
ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli. Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg. 1920 "Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. 1920 "Käoorvik" Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Luuletuste tsükkel 10 kirja Ingile Eesti ilusaim armastusromaan värssides, 4 aastaaega. Luulesse lisandub kaalutlevat mõtet ja eepilisust, taandub muusikalisus, varasem hoog on veidi taandunud. 1925 "Ränikivi" ekspressionism, skeptiline, üksikisik õnnetu, elu vastandlikkus (elu-surm, igavene-üürike, jumal-saatan, süda-liha, voorus-patt, joobumus-kannatus, tuli-lumi)
Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. ,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised, humanistlikud väärtused hakkavad kaduma. ,,Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud