Meritähtede põhline tugitoes (joonis. ) koosneb rohkearvulistest üksikutest lubiplaatidest, mis on omavahel seotud sidekoega ja lihastega. Meritähtedel on liikumiseks arenenud unikaalne torukeste süsteem, mis kannab nimetust ambulakraalsüsteem. See algab selgmiselt erilise sõelakujulise mandrepoorplaadiga. Läbi selle pääseb merevesi kanalite süsteemi, mille esimese osa moodustab kivikanal. Kivikanal suubub keha alumises osas paiknevasse ringkanalisse ning sealt edasi kiirtesse kulgevatesse radiaalkanalitesse. Radiaalkanalitega on omakorda ühenduses lihalise ehitusega arvukad ambulakraaljalad. Need on paigutunud kiires nii, et laiem ampullikujuline ots asub looma kehas, peenem, iminappa kandev ots on aga sirutunud läbi skeletis oleva avause välja. Liikumiseks surutakse ambulakraaljalgadesse merevett ja selle toimel sirutuvad need välja. (1) Lihaskond on meritähtedel suhteliselt nõrgalt arenenud. Piki iga kiire selgmist külge minev lihasväät painutab kiirt ülespoole
Plan NRCP (Riiklik Jõe Säilitamise Plaan). 1993.aastal käivitati uus programm - GAP II, mis 1996 liideti NRCP-ga. Nende programmide eesmärgiks oli jõevee puhastamine saastatusest, et saavutada rahuldav veekvaliteet. GAP'i asutajad kujutasid vaimusilmas ette, et päevas sõelutakse, juhitakse kõrvale ning puhastatakse 1340 millionist liitrist reoveest 882 millionit liitrit vett. Selle visiooni täitmiseks plaaniti rajada reoveepuhastusjaamu piki Gangest kulgevatesse linnadesse, et töötlemata ja puhastamata reovett jõkke ei paisataks. Praegusel hetkel on GAP II-te kaasatud peale Gangese ka tema lisajõed Yamuna, Gomti, Damodar ja Mahananda. Samuti on NRCP suutnud laieneda 35 erineva jõelõigu peale 164 erinevas linnas. Kõiki puhastusjaamu ja protsesse jälgitakse ja kontrollitakse peakeskusest. Olenemata sellest reostusetase Gangeses jätkuvalt tõuseb. [17] 5.2. Allahabad High Court kohtuotsus Nagu aeg on näidanud, ainult puhastamisest ei piisa
Ajaga on need kriisid suurenenud ja see just õpetas meie esivanematele juba paljusid ratsionaalse looduskasutuse põhimõtteid. Kuid tänapäeval on see muutunud juba väga teravaks probleemiks mis mõjutab kogu planeeti. 9. Kirjelda kunstlike ökosüsteemide arengut. Juba aegade algusest saadik on inimene ökosüsteeme mõjutanud oma tegevusega, näiteks kunstlik kõplapõld sai püsida vaid tänu sellele, et inimene järjepidevalt ja kasu eesmärgil sekkus looduses kulgevatesse protsessidesse maad harides. Ka metsade arengus on inimesel suur osa kui nt mets on maha põletatud või raiutud, siis taimed leidsid uusi kasvukohti jne. Ka tahtlikult on inimene sisse toonud erinevaid taimeliike. Ning taimkatte muutmisega on inimene ka esile kutsunud nihkeid mullatekkes. Ka huumuse sisaldust mullas on inimene oma tegevusega vähendanud liiga sügav künd. Põllumajandus mõjutab ka oluliselt
annaabi.ee 
