Tema mütoloogilised ja piiblikompositsioonid paeluvad oma hoogsa dekoratiivse struktuuriga, kostüümide kuhjatud rikkuse ja teatava välise efekti taotlusega. Õnneks pääseb Rembrandt baroki manerismi ning tühise paatose hädaohust: tema kunsti kaks olulisemat põhisuunda- realism ja professionaalne heletume- aitavad tal sellest üle saada. Ka Rembarndti paljudes portreedes valitseb tollest ajast avar, lai, elurõõmus ja toredusküllane käitlemis laad, soe ja hele kuldtoon seob omavahel rikkaid lokaaltoone. Tavaliselt kujutas kunstnik end koos Saskiaga. Samuti oli Saskia kuulsaks saanud maali ,,Danae" modelliks, teenijas on võimalik ära tunda kunstniku enest. Maal vapustab tunnete külluse ja rikka koloriidiga. Pehmed, valgust peegeldavad eesriided, säravad metallist esemed justkui varjaksid paljast figuuri voodil... Seal lamab isa käsul torni suletud neiu, kelle juurde tuleb kuldvihmaks moondunud peajumal Zeus, et teda võrgutada
Selle perioodi töödes, mis on peamiselt portreed, on näha väga hoolikalt kanga omaduste ja pitskraede kujutamist, nagu kuuluksid need kõik talle enesele. Tänu psühholoogilisele läbinägelikkusele suutis ta pakkuda oma klientidele selliseid portreid, millest kumas läbi portreteeritava tõeline isiksus. Selles oskuses ei olnud temaga võrdset (Ricketts 2006: 8). Rembrandti arvukates portreedes tollest ajast valitseb lai, avar, elurõõmus ja toredusküllane käsitluslaad, soe ja hele kuldtoon ühendab rikkaid lokaaltoone. Nüüd tekkis kõigepealt rida Saskia portreid või pilte, kus kunstnik on end kujutanud ühes abikaasaga; esile võiks tõsta Saskia portreed ja autoportreed Saskiaga (Vaga 2004: 587). Joonis 2. Autoportree Saskiaga http://myhero.com/images/Artist/Rijn/g1_u28682_rembrandt_prodigalz.jpg Rembrandt oli neiusse väga kiindunud, nagu seda selgelt väljendavad temast tehtud arvukad portreed. Neile sündis neli last, kellest ellu jäi ainult üks, 1641
aksessuaarid. Just nendes portreedes näib Rembrandt kõige rohkem fantaasiat ilmutavat. . Nagu enamikus tolle aastakümne töödes, nii valitseb ka selles teoses („Autoportree Saskiaga“) pidulik põhitoon. Dekoratiivsed draperiikangad langevad toredusküllaste voltidena, rõivaste siidi ja brokaadi matt läige mängleb valguse käes vahelduva nüansirikkusega, delikaatselt on edasi antud klaas- ja metallesemete refleksid. Üle kõige valitseb pehme, ainult Rembrandtile omane kuldtoon, mis ühendab koloriidi eriti ilusaks ja harmooniliseks tervikuks, tuues sealjuures säravana esile peenima varjundirikkusega modelleeritud inimnäod. Barokkmaalile iseloomulik pidulikkus on Rembrandti pintsli all omandanud uudse soojuse ja hingestatuse. Nagu «Danae» puhul, otsis Rembrandt ka teistes töödes tingimata oma isikupärast ja originaalset lahendust. Igasugune kordav ja järeleaimav lähenemine kunstile oli talle põhiliselt võõras. Kuid tema maalialased eksperimendid ja püüe
annaabi.ee 
