lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita. Matk Taevaskodade poole läbib 150- aastase ürgmetsa. Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a
Väike Taevaskoda on Suurest madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini, kuid pikkus kuni 190 m. Allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse uuristanud kaks koobast, millest ühte kutsutakse Neitsikoopaks, teisest saab alguse Emaläte. Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga
Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita. Matk Taevaskodade poole läbib 150-aastase ürgmetsa. 5 Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. 6
annaabi.ee 
