tõrvik. 12. Mida tuleks tähele panna pikkade ja lühikeste varrukatega vormisärgi kandmisel, millal on kohustuslik kanda lipsu? Pikkade varrukatega vormisärki kantakse ainult vormikuue all. Lipsu peab kandma sviitri all 13. Nimeta päästeteenistuse aumärgi liigid ning nende klassid! Aumärgi liigid on Päästeteenistuse Rist ja Elupäästja Medal. Päästeteenistuse Rist jaguneb nelja klassi: 1) Päästeteenistuse Suur Kuldrist 2) Päästeteenistuse Kuldrist 3) Päästeteenistuse Hõberist 4) Päästeteenistuse Medal Elupäästja Medal jaguneb kolme klassi: 1) Elupäästja I klassi Medal 2) Elupäästja II klassi Medal 3) Elupäästja III klassi Medal 14. Kus vormil kantakse aumärke? Kus staazimärki ja kus koolilõpu märki
14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. 2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a mälestustahvel. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni tunnustused Eesti vabariigis: ● Vabadusrist, I liik 1. järk, 23.02.1920 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, III klass, 22.02.1921 ● Eesti Vabadussõja mälestusmärk ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk II aste, 19.02.1927 ● Eesti Tuletõrje kuldrist, I järk, 14.09.1928 ● Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega, 06.06.1930 ● Valgerist, III klass, 01.02.1932 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933 ● Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige ● Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933 ● Tartu VTÜ kuldrist, I järk, 26.05.1935 ● Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk, 06.06.1935 ● Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937
Seal ilmutatud sõjavapruse eest autasustati teda sama aasta märtsis I klassi Raudristiga ja kuu aega hiljem Raudristi Rüütliristiga. Sellele järgnes pikk haiguse periood, peale mida ta naasis oma väeüksuse juurde. 1945. aastal vangistati ta Nõukogude võimu poolt ja saadeti Siberisse, Gulagi. 1958. aastal naasis Nugiseks Eestisse. 1994. aastal andis Kaitseväe juhataja talle erukapteni auastme. 2001. aastal anti talle Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist. Alfons Rebane, täisnimega Alfons Vilhelm Robert Rebane sündis 24. juunil 1908. aastal. Juba noorena tahtis ta saada sõduriks. 1920. aastatel alustas ta oma sõjaväelist teenistuskäiku Tondi sõjakoolis ja sai 1929. aastal ohvitseriks. 1933. aastal ülendati Rebane leitnandiks. Peale seda asus ta instruktoriks Kaitseliidu Sakala Malevasse. 1940. aastal saadeti ta erru, peale mida läks Rebane metsavennaks. 1941. aastal organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kugu astus 120 meest
Kus olid need ajad, mil isa Guybertaut üheainsa lauluga kroonimise ajal kaksteistkümmend sol'i teenis? Talvel, ikka samal kuuekümne esimesel aastal, polnud neil puid ega hagu, oli aga väga külm ja Chantefleurie'l oli nii ilus priske jume, et mehed kutsusid teda Paqu-ette'iks11, mõned isegi Paquerette'iks12. Ja see teda hukutaski. Eustache, jälle närid sa kakku! Me nägime kohe, kui ta ühel pühapäeval, kuldrist kaelas, kirikusse tuli, et ta hukka on läinud. Neljateistkümneaastaselt, mõelge ometi! Kõigepealt oli tal see noor vikont de Cor-montreuil, kelle mõis asub Reimsist kolmveerand penikoormat eemal; siis aulik härra Henri de Triancourt, kuninglik eesratsutaja; siis sellest lihtsam linnaheerold, Chiart de Beaulion; siis ikka madalamale langedes läks ta kuninga lauateenri Guery Aubergeoni kätte, edasi -- dofääni habemeajaja Mace dc Frepusi ja kuninga koka