F kängurulased F koaalalased InfraCL pärisimetajat theria SupO Afrotheria O toruhambulised - tubulidentata F tuhniklased O torukoonulised macroscelidea O kuldmutid ja tenrekid O küüniskabjalised O londilised proboscidea F elevantlased O meriveiselised sirenia SupO Xenartha O napihambulised xenartha F vöölased
16.3.9.3. Eesti linnud 16.3.10. Klass: Mammalia (imetajad) 16.3.10.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) 16.3.10.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.10.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) 16.3.10.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) 16.3.10.2.2.1. Selts: Toruhambulised 16.3.10.2.2.2. Selts: Torukoonulised 16.3.10.2.2.3. Selts: Kuldmutid ja tenrekid 16.3.10.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised 16.3.10.2.2.5. Selts: Londilised 16.3.10.2.2.6. Selts: Meriveiselised 16.3.10.2.2.7. Selts: Napihambulised 16.3.10.2.2.8. Selts: Tupaialised 16.3.10.2.2.9. Selts: Karustiivalised 16.3.10.2.2.10. Selts: Esikloomalised 16.3.10.2.2.11. Selts: Jäneselised
hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng 18 SELTS TORUHAMBULISED Ainus esindaja tuhnik. Tuhnikul on pikk peenike koon, kleepuv keel ja tugevad küünised sipelga- ja termiidipesade lõhkumiseks. Hambad on toruhambalistel eristumata, torukujulised ja juurteta. S. TORUKOONULISED Kohastunud hüppama, seetõttu tagajalad pikemad. Suurte silmade ja kõrvadega. N. torukoonlane S. KULDMUTID JA TENREKID Kuldmuttide ilmad kaetud nahaga. Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek S. KÜÜNISKABJALISEDVäikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad
annaabi.ee 
