Vasiliki ja Pyrgose keraamika. Vanemast paleede ajajärgust on pärit jäljed Phaistose ja Knossose paleest, mis ilmselt pärast mõnd katastroofi koos teiste residentsidega taastati ja mis tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4) Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta. Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid
Käärkambris kasvas endiselt viigipuu. Ta oli seal varem olnud oma lammastega, aga nüüd oli tal lammaste asemel labidas. Ta istus seal tükka aega, kuni jäi lõpuks magama. Kui päike oli kõrgel taevas, ärkas ta ja hakkas viigipuu juure kõrvalt kaevama. Poole tunni pärast põrkas ta labidas millegi kõva vastu. Tunni aja pärast seisis tema ees kirst vanade Hispaania kuldrahadega. Lisaks sellele vel vääriskive, punast ja valgete sulgedega ehitud kuldmaske, kalliskividega raamitud ebajumalakujusid. See oli sõjasaaks ühelt vallutusretkelt, mis juba ammu unustatud oli ja millest vallutajad polnud oma lastele rääkinud. Ta võtis kotist Uurimi ja Tummimi ja pani need kullakirstu. Need kaks kivi olid osa tema varandusest, sest tuletasid talle meelde kuningat. Siis meenus talle, et peab minema Tarifasse ja andma kümnendiku oma varandusest mustlasnaisele. Jälle tõusis tuul, see oli Idatuul, see tuli Aafrikast
Hiljem pööras sellele tähelepanu üks ta abilisi, kes leidis just selle Trooja, mida kirjeldab "Ilias". Pärast mitmeaastast väsimatut Trooja väljakaevamise tööd sõitis Schliemann Balkani poolsaare lõunaossa. Seal toimetas ta väljakaevamisi kreeklaste juhi Agamemnoni linnas Mükeenes. Juba ta esimesi samme kroonis üllatav edu. Ta leidis otsekohe mitu hauda, millest avastas surnute toredaid ehiseid: kuld- ja hõbeilustisi, kuldmaske, mis pandi surnutele näole, ja samuti kaunilt väljatöötatud relvi. Seejärel avastas Schliemann akropolise (linnuse) müüride jäänused, mis olid laotud massiivseist kividest. Niisuguseid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades
annaabi.ee 
