selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus. Viimasena valvas pada Kalevite poeg, kes oli kavalam. Kui külaline saabus, tahtis Kalevipoeg saada pandiks Härjapõlvlase kuldkellukest. Kalevipoeg saigi kellukese enda kätte ja seejärel lõi ta härjapõlvlasele otsaette tugeva nipsu, mille järel härjapõlvlane maa alla vajus ja temast jäi järgi vaid sinine suits. Samal ajal ärkasid teised mehed ja ka vanaeideke. Eit märkas kohe, mis oli juhtunud. Ta tundis ära Sarvik-taadi salariista, hakkas laulma ja tantsisklema ning kargas kuristikust alla. Mehed sõid oma kõhud täis ja heitsid tuulepaistel puhkama. Muruneidude tants
Kalevipoeg läks härjapõlvlaselt saadud kellukese abil põrgu(271-278). Talle tulid vastu Sarviku sõdalased, kelle K Kalevipoeg võitis(277-280). Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284). ( Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam).Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284).19 Kalevipoeg ja Sarvik võitlevad 7 ööpäeva ning Kalevipoeg võidab ja aheldab Sarviku(285-287). Võtnud 4 kotti kulda, läheb ta tagasi maapeale, kus teda ootas kaua Alevipoeg(287-289)
Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast. Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam. Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama. Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite
sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast. Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam. Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama. Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite
Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast. Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam. Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama. Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite
Sulevipoeg sõitsid hobustega neile vastu ja hakkasid sõdima. Kalevipoja hobune hukkus ja sõda lõppes. Nad jaotasid omavahel sõjasaagi ja sammusid kodu poole. Teel kodu poole kohtasid nad vanamoori, kes küpsetas kapsapäid ja härjapõlvlast. Järgmisel hommikul oli härjapõlvlane kadunud ja ümbrus oli hoopis teistsugune kui õhtul. See oli nagu põrgu eeskoda, kuhu Kalevipoeg minna tahtis. Põrguteel tuli tal ette palju takistusi, millest sai ta mööda kuldkellukest kõlistades. Sarvik-Taat saatis talle oma sõjamehed vastu kui vaenlasele, kes põrgurahu rikub. Ühel sillal nad kohtusidki. Sarvik-Taat saatis Kalevipojale vastu aina uusi väehulki, kuid Kalevipoeg oli kõigist tunduvalt võimsam. Kui ta oli natuke hinge tõmmanud astus ta põrguväravate ette, et neid maha lüüa. Sai sellega hakkama ja läks kohe maja ust lammutama. Sai sellegagi hakkama ja nägi kambris Linda varju, kes õpetas, mida edasi teha. Siis kohtas ta põrgu vanaeite