ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30. august 1871 19. oktoober 1937) oli Uus- Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks Ernest tuumafüüsika isana Rutherford Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri- Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed 30. august Sünniaeg 1871 Sünnikoht Brightwater 19. oktoober Surnud 1937 (66- aastaselt) Surmakoht Cambridge Kodakondsus Suurbritannia Tegevusala füüsika, keemia Faktid Rumfordi medal (1905) Nobeli
p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast California kullapalavikku[7][8]. Kogu see kuld mahuks 20,6 m pikkuse servaga kuubi sisse. Maailmatoodangust kulub 43% ehete tegemiseks, 37% investeeringuteks, 10% erasektori ostudeks ja 10% tööstuses. 1 g raskusest kullatükikesest on võimalik tõmmata kuni kolme kilomeetri pikkune traat ja valmistada kuldfooliumi, mis on 500 korda õhem ühe inimese juuksekarvast (0,0001 mm). Läbi sellise fooliumi paistev valgus on roheka varjundiga. Puhaskuld on sedavõrd pehme, et seda võib palja sõrmeküünega kriimustada. … tänu oma püsivusele on peaaegu kogu aegade jooksul kaevandatud kuld mingil kujul maapeal alles (välja arvatud see, mis on kosmosesse saadetud). … kuld moodustab kergelt erinevate metallidega sulameid. Neid sulameid
Ernest Rutherford oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Rutherford määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matermaatikas. Ta lõpetas Cambridgei ülikoolis. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga - radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees
Ernest Rutherford Ernest Rutherford (30 august Brightwater19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees
2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. Ernest Rutherford- oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed. Charles Chaplin- oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Ernest Miller Hemingway- oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Isadora Duncan- Algatas moderntantsu. 4.)Teemad Demokraatia kujunemine eestis 1920-1930- Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tööstus tugevasti kannatada
Ühe liitrine kullaliivaga täidetud pudel aga kaalub ca 16 kg. Kulla raskus on selle kaevandamisel oluliseks eeliseks. Kõige lihtsamad tehnoloogilised protsessid nagu näiteks kullauhtmine lüüsides, lubavad kätte saada küllaltki suure koguse kulda uhutavast veest. Kuld on kergesti sepistatav ja veniv metall. 1 g raskusest kullatükikesest on võimalik tõmmata kuni kolme kilomeetri pikkune traat ja valmistada kuldfooliumi, mis on 500 korda õhem ühe inimese juuksekarvast (0,0001 mm). Läbi sellise fooliumi paistev valgus on roheka varjundiga. Puhaskuld on sedavõrd pehme, et seda võib palja sõrmeküünega kriimustada. Just selle omaduse tõttu lisatakse juveelitoodetele alati vaske või hõbedat. Selliste sulamite koostist tähistatakse vastava prooviga, mis viitab kulla osakaalu sulami 1000 osa kohta. Keemiliselt puhta kulla proov vastab 999,9 proovile ehk teisi sõnu nimetatakse seda ka
5- 10% kullatoodangust kasutatakse hambaproteeside valmistamiseks. Kuldmünte valmistatakse Au.sulamist, milles on 10% Cu. Legeermetallid muudavad kullasulami kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Pildiraamide, klaas ja keraamikaesemete kuldamiseks rakendatakse vedelat kulda, mis kujutab endast kuld(III)ühendite, näiteks tetrakloroauraadi lahust orgaanilistes solventides. Kuningatroonidele ja kandetoolidele anti kulla välimus nii, et liimiti neile peale õhuke kuldfooliumi kiht. Dekoratiivsete ehetena kasutatakse Au-Pt, Au-Bi, Au-Ag sulameid. Tähtsaimaid kullaühendid on kalaveriit AuTe2, sülvaniit AuAgTe4, nagiagiit AuTe2*Pb, krenneriit [(Ag,Au)Te2]Au. Kuldkolloididega värvitakse tehisvääriskive ning klaasi. Kulda kasutatakse ka ravimite koostises. Kuldtsüaniid hävitab tuberkuloosipisikuid. Tänapäeval rakendatakse selleks Au-kompleksühendeid (solganol, ridaura). Au-tiosulfaadiga ravitakse nahahaigusi, Au-tiolaatide ja -tiomalaatidega
annaabi.ee 
