kiililisi, ühepäevikulisi ja ehmestiivalisi ja teisi putukaid, kes ka vihma ajal lendavad. Rahvapärimus Puude istutamise ajal kutsunud Taevataat pääsukesegi appi istutama, kuid see ei tahtnud oma pühapäeva-rõivaid määrida ega läinud. Nuhtluseks määranud Taevataat, et pääsuke ühegi halja puu otsa ei tohi istuda, lubades teda ta pühapäeva-rõivaid ometi kanda. 7.Kägu (Cuculus canorus) Rahvakeeles Kägu, kägi ehk kukulind. Kägu on laia levilaga liik. Ta pesitseb Euraasias, sealhulgas Euraasia saartel, kohati koguni põhjapolaarjoone taga, ent puudub Araabia ja Hindustani poolsaarel ning Indohiina lõunaosas. Aafrikas on ta samuti üldlevinud. Eestis on ta tavaline rändlind. Ei ole kaitsealune liik. 55 Kägu talvitub Aafrikas, Araabia poolsaare lõunaosas, Indias, Sri Lankal, Indohiinas ja Lõuna-Hiinas ning Sunda saartel. Aafrikas pesitsevad käod on
..; Kaarel kapsajuurikas... · Ebamäärase funktsiooniga naljatavad, mittelauldavad 2-värsid Ajame juttu Jumalast ja paneme piipu tubakast; Elevandi kondi londi üdi; Härra kapten kaalikas, silgusaba soolikas; Härra kapten, kannan ette, teine jalg käib teise ette ~ vanemleitnant kukkus vette, ainult saapad saime kätte; Jumala ette, juut ei peta (kopikat tema alla ei jäta); Karu tuli koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni! Vanasõnade kommunikatiivseist funktsioonidest, kujundeist ja lausevormist Need kolm on omavahel seotud asjad. Troobid Mõttekujundite e. nn. troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia.
aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. (lisa 15. pilt kuldnokast). Kägu Kägu tunneb ilmselt küll iga inimene, kes on kevadeti natukenegi Eesti looduses viibinud. Kes ei oleks küll kuulunud tema kukkumist? "Kuku-kuku" häälitsuse järgi on talle ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi pandud: kukulind, metsakukk jt. Samas tuleb mainida, et kukub ainult käo isaslind - nii kutsub ta oma väljavalitud territooriumile emast, kellega pulmi pidada. Eladajäänud aastaid, õnne, surma, leina, ilmaolusid ja viljasaaki - kõike seda kuulutab kägu alles maikuus. Kägu ei saa juba selle pärast varem kaugelt Lõuna-Aafrika 20 talvekorterist tagasi tulla, et varem ei ole tal veel kuhugi oma mune poetada. Nimelt
mal. 5. Kagu-Eestis Vene- ja Lätimaa piirialadel tuli unest lahti saamiseks kolm ringi ümber selle puu joosta, mille otsas kägu kukub, nii et lind ei märka. Teine võimalus oli nii toimides tulevast kaasat [või: tulevikku?] ennustada selle järgi, kui kiiresti ja kuhu- poole kägu ära lendab. Vanasõnu käost: 1. Kägu kukub lehed puusse (kui puud lähevad lehte, on kägu lõunamaalt tagasi). 2. Hommikul hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. 3. Kui kukulind kuusemetsas hüüab, siis tuleb vilu kevade. 4. Kägu jääb siis kukkumast ära, kui heinasaadu näeb. 5. Jüripäeva hommikul tuleb kägu välja kukkuma. 6. Kui odraohak välja tuleb, siis kägu ei kuku enam. 7. Käol läheb peale odra loomist okas kurku, siis ta ei laula, ta on siis kull. 8. Mitu päeva peale jaanipäeva kägu kukub, nii mitu nädalat on peale mihklipäeva sooja. 9. Käo kukkumine heinamaarjapäeval tõotab head sügiseilma. 10
annaabi.ee 
