Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik (Kärstna mägi, 136 m), Sürgavere mägi (128 m) Võrumaa Suur-Munamägi 318 Vällamägi (304 m), 5 Kuksina mägi ( 213 m) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=46270&paperid=2ED3CE39-F474-40E1-9197- DD110217E6D0 ,,Suur maailma atlas" Tallinn 6 Tabel 4. Eesti sügavamad (25 m ja sügavamad) järved Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem.
See on tavaliselt lühenenud mingist pikemast sõnast (-kivi või -küla): Sõtkülast on saanud Sõtke. –ke võib olla ka deminutiivsufiks. See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime). Üldiselt on lühenetud pikemast nimest: -kanna, -nina, -n+aja, -ranna, Jürna, on olnud ka vene sufiks (nt Kuksina). Kagu-Eestis (Setu-, Põlva- ja Võrumaal) esineb rohkem. Asukoht viitab sellele, et võib olla kokkupuude Vene kohanimedega. ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti. See on samuti lühenenud, ent ei teata täpselt millest, sest variante on palju: -maa, -aseme, -metsa, -mõisa, -mäe, -nurme, -võhma, -Tooma. Tartumaa ida- ja lõunaosas selliseid nimesid pole, aga mujal on.
annaabi.ee 
