Moodustati esimene kualitsioon Pransusmaa vastu: Austria, Holland, Hispaania ja Inglismaa, Preisimaa. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks st kui algselt oli eesmärk kaista Revolutsiooni siis hakkati hoopis hõlmama uusi alasi. Moodustati teine kualitsioon Pransusmaa vastu: Austria, Preisimaa, Türgi, Venemaa, Inglismaa. REVOLUTSIOONI TAGAJÄRG Kaotas aadli ja vaimulike eesõigused. Kukkutas monarhiaja murdis feodaalsüsteemi. Seisused kaotati. Inimesed muutusid seaduse ees võrdseks ja ausse tõsteti eraomanduse puutumatuse. Pransuse talupojast sai maaomanik. Võeti kasutusele meetrissüsteem. Hakkas levima üllad mõtted vendlusest, inimeste võrdsusest, vabadusest ja õiglusest. Tõi kaasa vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Paljud 20.sajndi diktaatorid võtsid eeskuju Pransuse Revolutsiooni terrorist
Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks. Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.' Keisrid: Justinianus 1. - arendas uue monarhia ja andis välja seaduste kogu.Taheti riigi endiseid piire taastada. Mantzikerti lahing- türklased võitsid bütsantsi 1071.
hinded polnud kuigi head, olid tal suurepärased tulemused joonistamises ja projekteerimises. Vältimaks rasket matemaatilist loogilisust, konstrueeris ta kõigist oma ehitistest täpsed maketid, mille kõik kandeseinad ja raskuspunktid vastasid täpselt tegelikule ehitisele, aga olid näiteks 10 korda väiksema rõhu all. Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Näiteks Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukkutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse. Tema töid vaadati kui geeniuse või siis täiesti nõdrameelse omi- neid kahte märksõna kasutati tema kirjeldamisel ka edaspidi. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks. Arhitektina mõjutasid Gaudit mitmed asjad. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Need erinevad mõjud kokku moodustasidki