inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad
unestaadium 15% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4. unestaadium 2025% kogu une ajast REMuni 2025% kogu une ajast Une kestus kokku 7 8 tundi Une esimene staadium · teetalainete ilmumine; · lihastoonuse alanemine · kiirete silma liigutuste kadumine Une 1st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. Une teine staadium · aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (Kkompleksid), · üksikud deltalained · silmade liigutused on kadunud. · lihastoonus mõõdukalt alanenud. Une kolmas staadium · Deltalainete osakaal EEGs on 2050% . 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks
51. Une tüübid. 1. unestaadium 1-5% kogu une ajast Uni algab esimese staadiumiga, millele viitavad : lihastoonuse alanemine ; kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi). Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2. unestaadium 50% kogu une ajast silmade liigutused on kadunud lihastoonus mõõdukalt alanenud. 3. unestaadium ja 4. unestaadium 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aeglaseks e. deltauneks. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. 3.+4. unestaadium kokku 20-25% une ajast.
annaabi.ee 
