Iga inimese elu koosneb füüsikast. Enamus inimesi ei oska seda kõike füüsikaga seostada teadmatuse pärast või ei soovi nad sellele mõelda ega tähelepanu pöörata. Nii mina kui ka teised inimesed ja objektid puutume kokku gravitatsiooniga. Tänu gravitatsioonile saan ma kõndida, joosta, jalgrattaga sõita ja muid tegevusi teha. Gravitatsiooni puudumisel peaksin ma ainult hõljuma. Gravitatsiooni kaela võin ma ajada mahapillatud taldriku. Ka minu enda kukkumises on tegelikult süüdi gravitatsioon. Minu arvates „kannatavad“ gravitatsiooni käes kõige rohkem alkoholi- või narkojoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad muudkui pikali. Väga suurt rolli minu igapäevaelus mängib elektrienergia. Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis
O2-le maha. O1 ja O2 lepivad kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le ja et O2 võib minna ja autot varga käest nõuda. Mõni päev peale seda pargib V auto ühe poe ette, mille katuselt kukub auto kapotile suur jääkamakas, mis kahjustab autot. Auto väärtus langeb õnnetuse tagajärjel 10 000 eurolt 5 000 eurole. Nüüd nõuab O2 V-lt auto väljaandmist ja 5 000 euro hüvitamist. V vaidleb raha nõudele vastu, väites, et tema autot ei lõhkunud ja et tema ei ole jää kukkumises süüdi. Kas O2 saab nõuda V-lt 5 000 euro hüvitamist? Lahendada kaasus kaasuste lahendamise metoodika järgi. Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil, A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202. LAHENDUS Hüpoteetilise tulemuse esitamine : O2 saab nõuda varalise kahju hüvitamist V-lt AÕS § 84 lg 1 alusel. EELDUSED 1. Kas O2 on auto omanik? AÕS § 68 lg 3
Läksin üle jää, aga oli aprillikuu ja jää ei kandnud. Karina ei usu Kerlit sest , tema ju näeb tüdrukut. Kerli seletab , et nad on praegu ääremaal kust läheb piir. Kerli räägib ka sellest, et tegelikult oskab Pärt väga hästi ise lugeda. Pärt õppis lugema juba viiesena ning luges tihti ka õele muinasjutte ette. Miks ta vastupidist väidab ei ole teada. Kerli palub Karinal Pärdile edasi öelda, et too lõpetaks õe otsimise, et Pärt ei ole kuidagi süüdi tema jääauku kukkumises. Pärt tunneb õe uppumise pärast endal süüd, sest tahtis väga , et õde talle kommi ostma läheks. Kuid ema saatis teda ka poodi jahu tooma , mida tal kiirelt vaja oli ning kommid olid Kerlil selleks ajaks juba meelest läinud. Karina arvab, et siis on ju ema süüdi. Millele Kerli vastab: „Ei , ei ole. Mul oli üks salajane peika, kellega ma poe juures kohtuma pidin ning seetõttu et kiiremini kohale saada hakkasingi üle jää minema. „
tants. Ruum on samuti fenomenoloogilise kogemuse osa: me võime liikuda 1 m ette ja teha ¼ pööret, samas kui me võime liikuda ettepoole ja areneda või kasvada pöördeks. Miks muretseda fenomenoloogilise kogemuse pärast? Sest seda kogemust kasutav tantsija ei ole iialgi käsku täitev hüpiknikk, vaid elab igas hetkes ja liikumises, loob igal hetkel, pöörates instruktsiooni loovuseks. Sa elad kogemuses: kõnnis, jooksus, kukkumises, balanseerimises jne. Lahendades neid ülesandeid ja leides ühendused iseendaga, sest elad nendega koos. You funcion by becoming! DANCERS INTENTION Kuidas tantsijad tulevad toime nende liikumistega, mida nad tantsivad? Kõigepealt tuleb keskenduda materjalile, mida teed, misiganes see ka ei oleks, sõltumata sellest, kas sulle meeldib või ei....kui keskendusmist ei ole , n.ö. "kui kedagi ei ole kodus", ei ole ka tantsu. Igal tantsul on rollid, dramaatilised või abstraktsed,
annaabi.ee 
