Ettekanne Harilik Kukeseen Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada
sajandi teist poolt. Viimase 35 aasta jooksul on Tartu mükoloogid korraldanud hulga uurimisreide Saaremaale, et koguda herbaarmaterjali, mille alusel on koostatud Saaremaa seenestiku nimekirjad. Oma panuse Saaremaa seente uurimisse on andnud ka ühisekspeditsioonidel osalenud Soome ja Rootsi mükoloogid. Paarikümne aasta jooksul olen lehikseente kohta materjali kogunud ka ise. Saaremaa oma seened. Saaremaal armastatakse eriti harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Soodsal aastal võib ,,Saaremaa kukeseent" leida eksportartiklina suurtes kogustes ka meie põhjanaabrite turulettidelt (kindlasti ei unustata hinnasildi juurde lisamast sõna Saaremaa). Kahjuks ei tunne suur osa seenelistest hariliku kukeseene lähiliike kollakat kukeseent (Cantharellus aurora) ja lehter-kukeseent (Cantharellus tubiformis). Ent soomlaste seas on nad eriti nõutavad, kuna ületavad maitseomaduste poolest harilikku kukeseent.
Harilik kukeseen Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad Seeneliha: kahvatukollane, paks Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada
Söögiseened Kukeseen Harilik kukeseen ehk karantell on kukeseeneliste sugukonda, kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või
annaabi.ee 
