esimesest etapist ülesaamise ning jõudmist abielu staadiumisse, kus on oluline üksteise toetamine ja arusaamine. Lõpus räägib autor lindudest, kellel on kindel siht; ja nagu õnnestunud abieluski, abikaasad käivad sama teed. Hilisemas luules kohtab harva kirglike hetki ja kirjeldusi maailmast läbi roosade prillide. Underi luule muutub depresiivsemaks, kus ilu ja harmoonia asendub inetu ja ebaloomuliku maailmaga. Marie Underi luuletusi on meeldiv lugeda, need annavad erksa kujutuspildi maailmast ning tekitavad tervikuliku tunde, just kui ise oleksid osa luuletusest. Tema armastusluulega on kerge samastuda, ta ei varja oma tundeid ja näitab armastust sellisena nagu inimesed seda tõeliselt tunnevad.
Organisatsioonieesmärk on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine kasum on hea tegevuse tagajärg ja äritegemise eeldus. Juhi ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni olemus ja toimimine sõltub juhtimisest. Missiooni paikapanek on esimeseks sammuks ettevõtte tegevusprofiili määramisel. Org juhtimise seisukohalt on missiooni määratlemine tähtis, sest võimaldab luua hea kujutuspildi org olemusest ja väärtushinnangutest. Leimann, Oja, Terk rõhutavad, et missioon peab olema määratletud selliselt, et ühendaks ettevõtte eri rolle. Missioon on ka org liikmeid innustav ja ühtsustunnet kujundav mõju. Missioon on seotud organisatsiooni tegevuse eesmärkidega.. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega. Org eesmärgid võivad olla seotud turupositsiooniga, innovaatika,
pragmaatiline probleem)? Tajuda tuleb seda, mida teised oma peas on valmis produtseerinud. Õpsil on oluline püüda aru saada, millest laps aru ei saa. Me ju ei tea, mida, kuidas ta aru saab. Kõne on suuline ja kirjalik. Aga tektsi puhul ei ole situatsiooni, seega kas jätkub/piisab kontekstist, et luua kujutis situatsioonist? Seetõttu, lugemistehnika ei anna seda, et in aru saab, mida ta just luges. Kunagi pole tekst nii täiuslik, et looks täieliku kujutuspildi. Alati peab mingeid asju tuletama. Kõnetajumine peab alguse saama motiivst: kas tahan/ei taha kuulata, lugeda, aru saada. Igapäevases elus on vaja-motiivi kõige rohkem vaja. Peab-motiiv on probleemne samas. Meil on vaja nõuda lastelt, et nad nt paberiga/joonlauaga,/näpuga järge peaksid, et me märkakisme, kas ta ikka loeb, (et ei oleks näilist raamatusse vaatamist). Küsimuste esitamine oma jutu kohta on ka super!. Mitte ära küsi: et kas kuulasid? Vaid et
annaabi.ee 
