revolutsiooni ning silmapaistvalt originaalne kujundiloome (G.Heym, 1887 1912; G.Trakl, 1887 1914). Hilisekspressionism käsitas luulet rohkem ideoloogilise relvana (J.Becher). Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid. Masendava kujutuse allikaks on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli (hilisekspressionismis), kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed. Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega. Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks. Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse
kujunes Berliin. Põhi teemaks vahendada nagu futuristidki luules kaasaegse inimese elutunnetust - seda, mida ei suuda traditsiooniline luule. Ekspressionismi keskseks on autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmasse. Ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda,vaid elab läbi; ei taju, vaid otsib. Elutunnetus on traagiline,esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja eluolusid. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Vaenlases ei nähta vastast, vaid venda ja kaaskannatajat, prostituudis otsitakse jumalikku. Teatris - protest ja mäss valitseva elukorra vastu. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeks. Bertolt Brecht - eepilise draama rajaja. Näitekirjanik, lavastaja ja teoreetik. Inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab. Peategelaseks
ainest, mida ande korral kunsti valada. Võib olla kõnetab siis selline piiripealne kunst meie igaühe personaalset hullumeelsust ja piiridest välja ihalemist. Tõeline looming pole kunagi olnud midagi, mida saaks noa ja kahvliga lahata. Hullumeelsuses peitub aga eheduse ja autentsuse võti. See on ühtaegu uskumatu ja usutav. Kunst on suundadega on läbi ajaloo alati pisut end hullusele toetanud: ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionismi iseloomustab 7 inetuse esteetika. Sürrealism on võtnud teoreetilise aluse Sigmund Freudi metapsühholoogia, mille kohaselt vabaneb inimese vaim kammitsaist üksnes une ajal, kui esile kerkivad alateadvusesse surutud soovid ja unelmad. Andre Masson kasutas vabama mõttelennu
annaabi.ee 
