alati viis, olenemata sellest kas me oleme ärkvel või näeme und. Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid asju ning saame tõestust et materiaalsed asjad eksisteerivad. Peale selle aitab seda tajuda veel kujutlusvõime. Sest kui me näiteks kujutame ette kolmnurka, siis me mõtleme seda kohe ette kindlalt kolme külje ja nurgaga, aga kui me mõtleme tuhande nurga peale, siis kas see oleks eristatav meie kujutluspildis näiteks 1001- nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja
järgmistes mängudes · ... omab ja planeerib varumänge · ... on energiline, rõõmsameelne, suudab teisi sütitada, omab kiiret reaktsioonivõimet mängude, mängimise ja vahendite ümberkohandamisel. 5 Hea mängujuht on vastutustundlik, omades selget ülevaadet juhendavate mängude reeglitest, on mängud isiklikult kas kujutluspildis või praktiliselt "läbi mänginud", proovinud mänguvahendite töökindlust, ohutust ja käsitsemise ökonoomsust. Hea mängujuht oskab ja tahab kriitiliselt analüüsida oma tegevust (peale mängu läbiviimist, peale üritust), võtab kuulda teiste nõuandeid või tähelepanekuid, on aldis omandama uusi võtteid ja tehnikaid mängude läbiviimiseks, alati üllatusvõimeline. Hea mängujuht oskab vajadusel kasutada ja käsitleda oma hääle kuuldavaks tegemiseks
Romantismi teemade valik lähtus minevikust – suurte minevikuteemade kujutamise esteetiline raam. Romantism jätkas selles plaanis varasemat klassitsistlikku traditsiooni, kus kirjanduse teema tuli valida minevikuperioodist, nt vana- kreeka või -rooma. Romantismis on kõrge kunsti tunnus see, kui valitakse minevik teemaks. Realismi eesmärk on seevastu kujutada kaasaega, olevikku, argipäeva, mitte minevikku. Realism kujutab maailma tõepäraselt, st kujutluspildis ei kasutata tinglikku ega kujundirohket väljenduslaadi. Olukordi või esemeid, protsesse kirjeldatakse nii, nagu need tegelikkuses paistsid. Realismile on omane eksperimentaalne kirjutusviis. Realismi mõju suurendas maailma/olude vms filosoofilise üldistuse väljapakkumine, st kirjanik peab välja tooma normatiivse seisundi, kujutama läbi ühe tegelaskuju, kes esindab ühiskonnas levivat vaimsust. Kui Balzac lõi isa Goriot’ kuju,
annaabi.ee 
