eitama millegi tõelise või olulise eksistentsi või tähtsust". Vaatamata sellele, et see idee on keerukas ja vastuoluline, kirjutas Quine äärmiselt selgelt ja hea stiiliga. Willard van Orman Quine on arendanud traditsioonilisi ,,tähenduse" teooriaid, mis seostuvad ,,muuseumimüüdiga". Need käsitlevad tähedust kui muuseumis asuvate esemete juures rippuvat sildikest, millel on ükskõik, kas eksponaate peetakse platoonilisteks ideedeks, asjadeks enestes või siis nende ideedeks (ehk kujutisteks) teadvuses. Quine naturalistlik programm vastandub sellele keele tegeliku omandamise: ,,Õppimisprotsess on subjekti induktsioon, mis toimub vastavuses ühiskonnale omase keelekasutusega." Me omandame keele, seostades väljendeid teatud empiiriliste ärritustega (ärrituslik tähendus), mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades).
kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani? Miks on tantsu lihtsam õppida, kui seisad näoga sama suunas kui õpetaja? Milline on erinevus sinu ja su peegelpildi vahel? Kes meist pole imetlenud puude peegelpilti siledalt järvepinnalt või ennast peeglist. Füüsikud nimetavad peegeldusi siledatelt pindadelt kujutisteks. Kus ja kuidas need tekivad? Valguse peegeldumisseadust tundes pole ku- jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta. Valguspunktist S väljuvad kiired kõigis suundades. Uurime välja, mitmest kiirest piisab, et leida valguspunkti kujutise asukohta. Foto 3.12. Kõvera puu peegeldus Joonis 3.13
Algebraliseruumik6verajdrgu mdirab selle k6veraja tasandil6ikepunktide arv. 26 Algebralistetasak6veratej€rk on projek- teerimisesuhtesinvariantne, s.t.s6ltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama jEirkujoonteks. Nii niiiteksprojek- teeruvad uldtuntud teist jrirku joo- Joon.5.1 ned - ellips, hriperbool ja para- bool- uldiseltsamanimelisteks kujutisteks. Mis tahes k6verjoontsaab m6otesirkliabil sobivapikkusegal6ikudenaule kanda.Vajaliku K6verjoonte kujutamiseseisukohalt on oluline tipsuse saavutamiseksvalitaksel6igud seda ka jiirgmineseaduspdrasus. l0hemad, midasuurem onjoonek6verus. 22 5
Sele 20. Projekteerivad tasapinnad: a – põhiekraani risttasapinna (a) pealtvaade projekteerub jooneks p; b – esiekraani risttasapinna (α) eestvaade projekteerub jooneks e; c – külgekraani risttasapinna (a) vasakultvaade projekteerub jooneks k 6. Aksonomeetria Aksonomeetriaks nimetatakse niisugust kujutamisviisi, milles kujutise konstrueerimisel kasutatak- se objekti punktide koordinaate. Sellel viisil valmistatud kujutisi nimetatakse aksonomeetrilisteks kujutisteks. Aksonomeetrilise kujutamisviisiga taotletakse esmajoones kujutise ilmekust. Kujutis on seda ilmekam, mida üldisem on objekti asend kujutamiskiirte ja ekraani suhtes. Aksonomeetrias leiab kujutamist kahest objektist – teljestikust ja objektist koosnev süsteem. Ese (objekt) seotakse teljestikuga võimalikult lihtsas vastastikuses asendis. Sellega saab objekti iga punkt endaga kindlad koordinaadid selles teljestikus, nagu näites sele 22 punkt A(xA;yA;zA). Kuju-
annaabi.ee 
