Kontrollküsimused: 1. Milliste tunnuste järgi liigitatakse treiteri? Treiteri liigitatakse töödeldavate pindade alusel ning terade kujundusgeomeetria järgi. 2. Nimetage treiterade põhitüüpe. Treiterade põhitüübid on: · välistreitera, · astmetera, · otstera, · mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv
Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis
· Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA SISEASTMETERA LÕIKAVOSA PEA ASTMETERA KUJUTERA KEERMETERA KEHA MAHALÕIKETERA 10 TREITERA GEOMEETRIA TREITERA GEOMEETRIA MOODUSTAVAD: · SERVAD · pealõikeserv · abilõikeserv(-ad)
keermetreiteri - kõik nad võivad olla nii sise- kui välistreimiskujunduses - ja otsa- ning mahalõiketreiteri. Lisaks sellele liigitatakse treiteri veel must- ja puhastöötlusteradeks. Esimesi kasutatakse eel- ehk kooriv- töötlemiseks, teisi lõpp ehk puhastöötlemiseks. 10 Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera, b painutatud välistreitera, c astmetera, d otsatera, e mahalõiketera, f soonetera, g kujutera, h keermetera, i sisetreitera, j siseastmetera Konstruktsioonilt võivad treiterad olla tervik- või koostatavad terad. Esimesed valmistatakse tervikuna ühest ja samast materjalist (vt.joon. a). Koostatavatel teradel valmistatakse terakeha konstrukt- siooniterasest, terik aga tööriistamaterjalist. Terik keevitatakse või joodetakse terakeha külge (vt.joon. b, c). Võidakse kasutada ka mehaanilist kinnitust (vt.joon. d). 11 Joon
Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikeserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud
annaabi.ee 
