Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas
oletavad, et ebaõnn eesmärgi läheduses on enam tuska tekitav, kuna kergem on ette kujutada, et keegi võib kohale jõuda viis minutit varem, kui pool tundi varem. Kui lennujaama 8 (tõlge Gleitmani raamatust) sõitev auto oleks jõudnud läbi lipsata veel ühe liiklusfoori alt, kui pagas oleks maha laaditud veidi kiiremini, kui ainult ... Kahneman ja Tversky nimetavad seda kalduvust sündmuse kujuteldavaks taas läbimängimiseks (simulatsiooniks), viidates sellele, mis toimus ja mis oleks võinud toimuda heuristiliseks simulatsiooniks. See on seni teiseks vaimseks otseteeks (s.t heuristiliselt kättesaadavaks, vt peatükki 8), mida kasutame otsuseid tehes ja lõpptulemusi hinnates. Hulk järgnevaid avastusi esitavad sel samal teemal mitmesuguseid variatsioone. Ühes
(Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks. Väljamõeldisel rajanevas tekstis üleminek fraasidelt terviklikule kujutlusmaailmale. Süntagmaatika – uus mõiste ‘narratiivne süntaks’. Teose süžeeline ülesehitus, loogilis-kausaalsed seosed, mis moodustavad tekstiterviku. Toetub natuke Proppi süntagm. muinasjutu-kirjeldustele. Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’.
annaabi.ee 
