Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus ,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest.....................................................................................................................
tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religiooni teenistuses ka Indias ja isegi eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku. Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad
80ndateni tuntud kui luuletaja. Luule selle aja jooksul muutub. Tuumosa säilimist võimalik jälgida, muutused hästi näha. Kui varasemas otsas on sellist nooruslikku ja looduslähedast romantilisust, mis vahetu siirusena mõjub. 60ndate lõpul muutused, lähevad sõlmedesse. "Hääl" on huvitav, aga ei ole tavaline Luige raamat. Modernistlik eksperimenteerimine pigem ja Uku Masingu mõjusid. Klassikalisem Luik, esimene suurem muutus 60-70ndatel keskkond ja kujutamisobjektid muutuvad. Kui varem looduskeskne, siis tuleb 70ndateks linnakeskkond. Rõhutatumalt urbaniseeruv keskkond. Kirjutab rangevormilist luulet, aga kirjutab uuest keskkonnast ja uue nurga alt. Nurka iseloomustades kaks asja: 1. korjab üles keskkonna detaile ja paneb end sinna (vorstivõilevad, kraanid) 2. sajandilõpu põnev-õõvastav meeleolu süveneb. Sajandilõpu temaatika tuleb otsesemalt välja "Aastasaja lõpp on öö" meeleolu apokalüptiline.
annaabi.ee 
