Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Tema loomingut iseloomustades ütleb Reet Krustens: "Oma ellusuhtumiselt ja kujutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta kõneleb kõigile teada ja tuntud asjadest, aga näeb neid ometi uues valguses. Eno Raua lihtsust ei tohi uskuda, hoopiski mitte aga lihtsameelsuseks pidada. Kõige süütumad sõnad, kõige argisemad juhtumused võivad sealsamas avaneda kui pilge või paroodia. Kui kõneldakse lasteraamatute õpetlikkusest, siis enamasti tavatsetakse positiivses
Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F
(1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J
annaabi.ee 
