Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr.
Melanhoolik-Neurootiline introvertne ning närviprotsessid nõrgad. Ta kardab ülesandeid ette, ei julge uuesti katsetada kui ebaõnnestub. 33.Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti: 1. miski ID/ IQsündides kaasa- on inimeste tuliste tahtmiste katel, alateadvus mille keskmeks on sugutung ehk libiido . 2.ülimina/Super-ego- inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid siis tekib süütunne. Ülimina kujunen vanemate ettekirjutuste põhjal. Hakkab arenema eluaastal , kujuneb välja11 eluaastaks 3.Mina/ ego kui teadlik lähtealus. See on vahelüli tegeliku maailma ja miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge. Hakkab arenema 6 elukuul , kujuneb välja 3 eluaastaks 34.Freudi teadvuse 3 tasandit, is näited 1.teadvustatud tasand- moodustab meie peas toimuvast vaid väikese osa. Nii kuulub sinna see, millest me parajasti mõtleme. 2
või kujun. viisi järgi - ametl. grupid moodust. mingi võim teatud eesm. realis., mitte- ametl. kujun. in. vajadustest, tõekspidam. või teistest siduvatest teguritest lähtuvalt. 3) Homogeensuse järgi - homogeenne grupp koosn. liikmetest, kellel on tuntaval määral sarna- seid tunnuseid. Heterogeense grupi liikmete tunnused varieeruvad suurel määral. 4) Kestvuse järgi - alaline grupp toimib pikema aja vältel ning teg. lõpet. pole ajas kindlalt piiritl. Ajutine grupp on moodust. või kujunen. kindla eesm. täitm., mille saavut. järel koostegevus lõpet. 5) Reaalsuse järgi - reaalne grupp on ajas ja ruumis vahetus koostegevuses reaalselt eksist. in. grupp. Tinglik grupp on selline, milles pole kindlat vastastikuse sõltuvuse ja ootuste kogumit ning grupi liikmete ühtekuuluvustunne on abstraktsem. Gruppide funkts. org-s saab isel. grupeerumisprotsessi eeliste varal, sest need hõlbust. org. tegevu- se korrald. In. koond./ühin. gruppidesse, see mõjut
annaabi.ee 
