vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus praktilise seksuaalteraapia, tantsuteraapia, muusika ja isegi psühhodeelsete droogi tekitatud kogemuste abil. Psühhoanalüüs muudab ,,Stepihundi" otsekui tagurpidi kujunemisromaaniks: küüniline ja vananev Harry Haller õpib lahti ütlema väärtusest, mis on põhjustanud tema viletsuse ja taastama nooruse terviklikkust ja süütust. Oluline etapp Harry tervenemises on kohtumine Herminega. Hermines näeb Harry oma alateadvuse naiselikku poolt. Hermine on lohutaja, ta võtab Harry emalikult oma tiiva alla ja õpetab talle lihtsaid asju, mille kaoks Harry pole varem aega leidnud. Juba esimesel kohtumisel Herminega ilmub Harryle
elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi. Kõige olulisemaks peetakse tõetruudust ja elulisust. Juhan Smuul (!922 1971) 1946 Karm noorus
Kerkib esile panoraamromaan, kus püütakse detailselt välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. - Rudolf Sirge „Maa ja rahvas“ keskendub maa ja võimu ümberjagamisele ühes Eesti külas. - Aadu Hint „Tuuline rand“ (epopöa) räägib suguvõsa saagast ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse (kokku 4) loovutab ajastumaaling ruumi hingelistele vaatlustele. I osa on panoraamromaan, teised edendatakse süvapsühholoogiliseks kujunemisromaaniks, midamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. Luulet iseloomustavad eri liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailirohkus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viitavad realistlikule printsiibile, mida lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tähistavad. 26) Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming