Claude Bernard Magendie õpilane, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on teaduslik baas, millel rajaneb kogu meditsiiniteadus". Tartu ülikooli oli 19. sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid (vt 1. Seminari küsimusi) 7. SEMINAR Sõjandust ja meditsiini / tervishoidu siduvad märksõnad · Sõjandus ja riiklik meditsiin. Tänapäeva maailma poliitilises süsteemis peab sõdasid eelkõige riik. Kui lähtume totaalse sõja kontseptsioonist (v. Moltke, v. Ludendorff jt), siis
koordinatsiooni ning regulatsiooni küsimuste vaatlemine). 20. sajandi alguseks oli füsioloogia kujunenud enamuse maailma meditsiinikoolide keskseks õppeaineks. Distsipliini arengule aitas kaasa instrumendiehituse areng, kasvav erialainimeste hulk ning lai institutsionaliseerumine (perioodika, seltsid jms). Siinkohal oleks vajalik väike ülevaade Tartu ülikoolis 19. sajandil aset eidnud arengutest füsioloogia vallas. Tartu oli üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820, kavandaja ilmselt toonane dekaan ja teraapia ning 6 Silma kohanemine (läätse kumeruse muutmise teel) eri kaugusel olevat esemete fokuseerimiseks. 7 kliiniku professor Johann Friedrich Erdmann, 1778-1846), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847, vt ka ptk 15) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid. Kuni 1820
· Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... (Tartu ülikooli oli 19. sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodied. Vt: ka esimese seminari materjale!) Kordamisküsimused · Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) · Anatoomia õpe · Olulised sündmused 19. sajandil, mis tõstsid kirurgia uuele tasemele (anesteesia, aseptika) · Füsioloogia esiletõus 40
annaabi.ee 
