võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS E · Ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal A kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi D · Mereline õhk - m kujuneb ookeani kohal U · Kontinentaalne õhk - c kujuneb mandri kohal S Peamised õhumassid M · Mandriline arktiline (antarktiline) : cA (cAA) väga A külm ja kuiv, -46°C, 0,1 g/kg A · Mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11°C, 1,4 g/kg T
Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhugradiendist polaarse frondi kohal. 30. Õhumassid, frondid Õhumassid on ulatuslik õhu hulk, mille korral on õhutemperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinnakohal. Õhumassid klassififitseeritakse laiuskraadide järgi ja kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi. Frondid: atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel (soe-külm, kuiv-niiske). Külm front - külm õhk liigub sooja õhuga alale. Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale. Oklusioonifront külma ja sooja frondi ühinemine 31. Tsüklonid ja antitsüklonid, nende liikumisteed Tsüklon e madalrõhuala on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala
vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus antarktiline õhk AA antarktikas polaarne õhk P parasvööde: 50-65 °NS troopiline õhk T 20-35 °NS ekvatoriaalne õhk E ekvaatori lähedal Õhumasside klassifitseerimine kujunemiskoha aluspinna iseloomu järgi: mereline õhk – m kujuneb ookeani kohal kontinentaalne õhk – c kujuneb mandri kohal Peamised õhumassid: mandriline arktiline (antarktiline): cA (cAA) väga külm ja kuiv, -46 °C, 0,1 g/kg mandriline polaarne: cP külm, kuiv, -11 °C, 1,4 g/kg mereline polaarne: mP jahe, niiske, 4 °C, 4,4 g/kg mandriline troopiline: cT soe, kuiv, 24 °C, 11,0 g/kg