Eestis on ilus loodus. Siin on ka ilusaid linde, loomi, kalu ja puid. Minu kodumaa kõige vanem kasvav puu on Tammelauri tamm Võrumaal. Siin on ka palju järvesid, jõgesid ja soid. Kõige suurem järv Eestis on Peipsi järv ja kõige pikem jõgi on Eestis Võhandu jõgi. Minu arvates on minu kodumaa puhtam, kui mõni välisriik. Puhtam oleks ta, siis, kui üks viskab prügi prügikasti ja teine näeb ja viskab ka prügi prügikasti, mitte maha. Ja nii see kujunekski. Siin on ka puhtam õhk, sest Eesti on väike ja siin on ka vähem tegureid, mis saastakid ka vähem õhku. Eesti on eestlastel südames, mis sest, et Eesti on väike ja armas riik. Minu kodumaa kodanikele ja välisriigi kodanikele meeldib meie Eesti loodus, sest see on nii roheline ja siin on palju värskem õhk. Kõik avaldavad enda arvamust ja kuulavad ka teiste arvamusi.
t kõik tootmistegurid. (ibid" ) 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria David Ricardo töötas tööväärtusteooria välja suurema järjekindlusega kui tema eelkäijad. Ta heitis kõrvale Smithi teesi nagu määraks väärtuse ainult töö ning näitas, et töölise tööga loodud väärtus on allikaks, millest tekivad kõik tulud. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid ta polnud nõus Smithi järeldustega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Kuidas tulusid ka ei jaotataks, ei muuda see väärtuse määramist tööajaga. Ricardo järgi on väärtus esialgne faktor, tulud aga teisejärgulised, tulenevad. (Krinal, 1998, 106) Ricardo samastas kapitali tootmisvahenditega ja viis oma seisukoha loogilise lõpuni: ta nägi kapitali kõikjal. Ricardo vastupidiselt Smithile, lähtus antihistoristlikust eeldusest – ürg- ja kapitalistliku ühiskonna erinevuse puudumisest
Smith seisis kompromissi positsioonil. Ricardo ei tunnistanud mingit kompromissi, väitis, et ühiskonna kolme põhiklassi huvid on vastukäivad, sisemiselt lõhestatud leer. Eelistas tööstuskodanluse huve. Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis. Ricardo nõustus Smithiga selles, et kaupade väärtus jaguneb tuludeks, kuid polnud nõus eelkäija järeldusega nagu kujunekski kaupade väärtus tuludest. Ei muuda väärtuse määramist tööajaga. Ricardo pidas samuti väärtuse allikaks haruldust lisaks tööle. Smith arvas et ühiskonna rikkuse kasvades kasvab ka tööliste osa rahvatulus. Ricardo arvas aga et reaalpalk üldjuhul ei muutu. Ricardo näeb tootmise märksa aeglasemat kasvu kui Smith. Peamine erinevus Smithi ja Ricardo ühiskonna mudelite juures oli, et Ricardo pidas
annaabi.ee 
