sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja Linnulaht Saaremaal). Saarestik on tasane ning teda arvatakse Madal-Eesti alla
Raamatutegelane on ka selline ilmetu kuju, kuid temas peitub selline kiskja, mis ei lase tal magadagi. ,,Igas inimeses on komplekse" Igas isiksuses on kooskõlastamata mõtteid ja komplekse. Need tavaliselt ei kao elu jooksul, kuid neid saab tasahaaval lihvida ja sobitada isiku ja hingega. Keegi ei ole siia ilma sündinud õnnelikuna, sest kõigis meis leidub probleeme. Hingeelu ei ole loodudki täiuslikuks, sest ilma kompleksideta ei kujunegi isiksus välja. ,,Stepihunt on teos meeleheitest ja üksindusest" Vaidleksin natuke vastu sellele mõttele, sest teos rääkis tegelikult minumeelest isksuse kujunemisest ja inimeseks saamisest. Temale lihtsalt tundus et ta on maha jäetud ja üksik hunt. Kui ta oleks üritanud, siis oleks ta võinud rohkem tugevaid sidemeid luua. Stepihunt tahtis, et teda korjataks üles nagu mingit väikest eksinud last. Ta ootas teistelt vastutulemist, kuid ise ei teinud midagi selleks, et protsessi
Need “tähtsusetud asjad” peab jätma riigiametnike hoolde. Kirjanik, kes nendega tegeleb, kulutab “tohutut tööd ja oskust sellele, et esitada tühist ja üürikest tõelise ja jäävana” Siirdkõne (free indirect discourse) on omapärane kaudse ja otsese kõne piiril seisev kõne; kaudne sisemonoloog, kui tegelase kõnet vahendab jutustaja. See sarnaneb teadvuse vooluga ja sisemonoloogiga, kuid siirdkõnes ei kujunegi tegelaste muljed tihti mõteteks välja, vaid jutustaja hüpleb tegelaste muljete vahel. В романе внимание сосредоточнено на внутренную жизнь героев. По словам писательницы, время , когда сосредотачивались на детаях давно позади. Полупрямая
sünnipärane vastus teatavale signaalärritajale hakkab avalduma ka mingi varem neutraalse ärritaja puhul, juhul kui signaalärritaja ja neutraalne ärritaja on esinenud korduvalt ühel ja samal ajal koos. Ei Pavlov ega Watson muide osanud oma teooriates piisavat tähelepanu omistada ühele tähtsale aspektile – nimelt sellele, et tingitud reflekside kujunemise aluseks treenimise ja õppimise (tingimise) käigus on saadaolev tasu ja ilma selleta need ei kujunegi. Nende arvates võis kahe ärritaja vahel tekkida seos ka ilma, et loom sellest otseselt mingit kasu (nt süüa) pidanuks saama. Hilisemad loomapsühholoogid (nt Skinner) leidsid aga, et loomade käitumuslik vastus seostub tingitud ärritajaga just tasu kaudu: Loomad kalduvad kordama eeskätt just niisuguseid tegevusi, mille tulemusel saadakse mingit tasu (toit, meeldivad emotsioonid, vaenlaste või ebasoovitavate olukordade vältimine jne). Nt tuvi Skinneri boksis
annaabi.ee 
